Haigestumine toimub aeglaselt ja esialgu ilma sümptomiteta.Esineb rohkem keskealistel ja vanematel inimestel, kellel on metaboolse sündroomile iseloomuliku haigusnähud: ülekaalulisus, kõrge vererõhk, hüperlipideemia. 2.3 Sekundaarne diabeet Sekundaarne diabeet võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel. 2.4 Rasedusaegne diabeet Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet on diabeedivorm, mis võib tekkida naistel raseduse ajal. 3.INSULIIN Insuliin on hormoon, mida toodab organismis pankreas ehk kõhunääre. Insuliin aitab toidust suhkruid omastada ning transportida seda rakkudesse, et toota elutegevuseks vajalikku energiat. Insuliini ei saa manustada suu kaudu, sest maohape hävitab insuliini enne, kui see hakkab toimima. Insuliini süstitakse naha alla. 4.DIABEEDI TÜSISTUSED 4.1 Südame ja veresoonte kahjustused
mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus see tähendab, et kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit süstima. Enamasti haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud, kõige kõrgem on haigestumus eelkooli- ja puberteedieas. Teist tüüpi insuliinsõltumatu diabeet Teist tüüpi diabeet tekib peamiselt vanematel ja ülekaalulistel inimestel. See diabeedivorm on palju rohkem levinud kui esimest tüüpi diabeet. Antud juhul on kõhunääre võimeline insuliini eritama, kuid insuliini eritub liiga vähe või on see halva kvaliteediga või organism kasutab seda ebaefektiivselt. Haiguse tunnused kujunevad välja järk-järgult ning on nõrgemini väljendunud kui esimest tüüpi diabeetikutel. Selle tõttu võtab haiguse avastamine kauem aega. Teise tüüpi haigestumist võivad soodustada, pärilikkus(suguvõsas on olnud),
Normaalne hommikune tühja kõhuga mõõdetud veresuhkrutase (4-6 mmol/1) peab öise põhiainevahetuse jaoks tagama küllaldaselt insuliini. Toidu poolt põhjustatud veresuhkru tase ei tohiks tõusta üle 8-9 mmol/1 ja veresuhkru tase peab normaliseeruma enne järgmist toidukorda. Peab vältima raskekujulist hüpoglükeemiat. (Täht: 1999) 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet Teist tüüpi diabeet tekib peamiselt vanematel ja ülekaalulistel inimestel. See diabeedivorm on palju rohkem levinud kui esimest tüüpi diabeet. Antud juhul on kõhunääre võimeline insuliini eritama, kuid insuliini eritub liiga vähe või on see halva kvaliteediga või organism kasutab seda ebaefektiivselt. Haiguse tunnused kujunevad välja järk-järgult ning on nõrgemini väljendunud kui esimest tüüpi diabeetikutel. Selle tõttu võtab haiguse avastamine kauem aega. (Täht: 1999) Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge, kaasnevad sellega tüsistused, halvem
patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit süstima. Enamasti haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud, kõige kõrgem on haigestumus eelkooli- ja puberteedieas. Teist tüüpi insuliinsõltumatu diabeet Teist tüüpi diabeet tekib peamiselt vanematel ja ülekaalulistel inimestel. See diabeedivorm on palju rohkem levinud kui esimest tüüpi diabeet. Antud juhul on kõhunääre võimeline insuliini eritama, kuid insuliini eritub liiga vähe või on see halva kvaliteediga või organism kasutab seda ebaefektiivselt. Haiguse tunnused kujunevad välja järk-järgult ning on nõrgemini väljendunud kui esimest tüüpi diabeetikutel. Selle tõttu võtab haiguse avastamine kauem aega. Teise tüüpi haigestumist võivad soodustada, pärilikkus(suguvõsas on olnud),
annaabi.ee 
