3 1. HAIGUSE DEFINITSIOON Krooniline haigus, mille korral kõhunääre toodab küll piisavalt insuliini, kuid kudede võime selle toimele vastata on vähenenud (insuliinresistentsus) seega veresuhkru tase jääb püsivalt liiga kõrgeks (hüperglükeemia). Progresseeruvalt häirub ka insuliini eritumine kõhunäärmest. Oluliselt levinum kui 1. tüüp, moodustab 80-90% diabeedijuhtudest (2.tüüpi diabeet...2011). 1.1 Riskifaktorid · Vanus üle 40 eluaasta · Diabeedi esinemine perekonnas · Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine · Eelnenud veresuhkru omastamise häire · Kõrgenenud vererõhk · Kõrgenenud kolesterool · Eelnevad südame- ja veresoonte haigused · Naistel rasedusaegne diabeet (Diabeet 2013). 1.2 Tekkepõhjused ja mehhanismid Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana.
Nende hävimise korral on vajalik hakata süstima insuliini, sest hormoon on elutegevuses asendamatu. 1.tüüpi diabeeti nimetatakse ka insuliinsõltuvaks suhkurdiabeediks ( IDDM- insulin- dependentdiabetes mellitus ). Ligikaudu 5% diabeedihaigetest põeb 1.tüüpi diabeeti. 1.2 2. tüüpi diabeet Selline diabeet algab täiskasvanueas või vanaduses, kuid võib alata ka juba noores eas sellisel juhul on tegemist pärilike teguritega. Haigus moodustab 85% kuni 95% diabeedijuhtudest. Insuliinresistentsus ehk insuliini toime nõrgenemine ja insuliini häirunud eritumine kõhunäärmest on veresuhkru kõrgenemise põhjustajateks. 2.tüüpi diabeeti kutsutakse ka insuliinsõltumatuks diabeediks ( NIDDM- non-insulin- dependentdiabetes ), sest kõhunääre suudab veel elutegevuseks vajalikku insuliini teatud hulgal toota. Vaatamata sellele vajab enamik patsiente haiguse hilisemates staadiumites insuliini, et hoida diabeeti kontrolli all ja ennetada tüsistusi.
aastat. Raviks on vaja süstida insuliini. I tüüp areneb suhteliselt kiiresti ning sellesse haigestumist vallandavad keskkonategurid, millest seni veel vähe teatakse. Soodustav roll on geneetilistel faktoritel: 20 protsendil I tüüpi diabeetikutest on positiivne perekonnaanamnees. · II tüüpi diabeet on täiskasvanute ehk insuliinsõltumatu diabeet. Moodustab suurima osa (80-90 %) kõigist diabeedijuhtudest. II tüüp kujuneb välja järk- järgult ja märkamatult. Põhjuseks on insuliini tootmise häire ja organismi võimetus kasutada insuliini (insuliiniresistentsus). Insuliiniresistentsuse otseseks põhjuseks on insuliiniretseptorite defekt. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Haigus algab tavaliselt vanuses üle 35 aasta. Raviks aitab dieedist või tablettravist, harvem on vaja lisaks süstida insuliini.
aastat. Raviks on vaja süstida insuliini. Etioloogiliselt on tõenäoliselt tegemist autoimmuunhaigusega. Autoimmuunpõletiku tagajärjel Langerhansi saarekeste B-rakud hävivad, tekib täielik insuliinipuudus, mis tuleb asendada. Soodustav roll on geneetilistel faktoritel: 20% -l I tüüpi diabeetikutest on positiivne perekonnaanamnees. II tüüpi diabeet (NIDDM) -- täiskasvanute ehk insuliinsõltumatu diabeet. Moodustab 80-90 % kõigist diabeedijuhtudest. Põhjuseks on insuliini tootmise häire ja organismi võimetus kasutada insuliini (insuliiniresistentsus). Insuliiniresistentsuse otseseks põhjuseks on insuliiniretseptorite defekt. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui mõlemad vanemad on II tüüpi diabeetikud, kasvab lapse risk haigestuda 50%. Haigus algab tavaliselt vanuses üle 35 aasta. Raviks aitab dieedist või tablettravist, harvem on vaja lisaks süstida insuliini.
annaabi.ee 
