Teised rühmakaaslased isegi tulid õpetajale teatama, kui diabeedikust lapse insuliinipumba sensor hakkas piiksuma. Minu meelest on lihtsalt tähtis algusest peale tervet rühma asjasse kaasata, nendega sel teemal arutleda ja selgitada haigust, et ei tekiks haige lapsel võõrandumist teistest lastest. Lapsed on tegelikkuses palju mõistvamad kui esmapilgul tunduda võib ning teinekord vaat, et küpsemadki kui mõned täiskasvanud. Seega ei leia mina, et diabeedihaige olemasolu rühmas muudaks kuidagi emotsionaalselt teiste aste hoiakuid. Tuleb lihtsalt osata antud infot hästi rühmas suunata ning korraldada. Lasteaia õpetajal on väga suur ja vastutuse rohke roll kui rühmas on diabeediga laps. Ta peab lapse veresuhkru taset mõõtma enne igat söögikorda ning enne õue minekut. Lisaks kindlasti ka siis, kui on kahtlus, et veresuhkru tase on langenud ohtlikule tasemele. Insuliini tuleb süstida või doseerida pumba kaudu enne igat söögikorda
Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa nii vedelikku kui ka energiat (Brewer 2009: 10-11). Suhkrutõbi jaotatakse esimeseks ja teiseks tüübiks. I tüüpi ehk insuliinisõltuvasse diabeeti haigestuvad enamasti lapsed või noorukid, kuid võivad ka haigestuda vanemad inimesed. (Ilanne- Parikka jt 2000: 15). See on haiguse haruldasem vorm, mis tekib geneetiliste ja keskkonnategurite koostöö tulemusel (Brewer 2009: 14). ,,I tüübi diabeedihaige ravi koosneb haige harimisest, dieedist ja insuliinasendusravist." (Brewer 2009: 24). Insuliini on võimalik manustada süstetena või pumba abil ja ravi on eluaegne (Ilanne- Parikka jt 2009: 31-32) II tüüpi ehk insuliinisõltumatu diabeet on haiguse levinuim vorm, mis mõjutab peamiselt keskealisi ning ülekaalulisi inimesi, kuigi see võib tekkida ka varem. Erinevalt 1. tüüpi diabeedist on 2. tüüpi diabeet tingitud eluviisist (ülekaal, istuv eluviis, ebaõige toitumine).
jälgida enesetunnet ja teha koostööd arstiga ning kasutada sobivaid meetodeid lisaraviks, siis võib suhkruhaige elada täisväärtuslikku elu iga päev. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Halling, T., Mis on suhkruhaigus?, Diabetes 1, 1994. www.diabetes.ee/diabetes- artikkel.php?lk=1737 2. http://www.diabeet.ee/node/17 3. Brewer, S., ,,Toimetulek diabeediga, põhjalik täiendava ravi kava". Tallinn: Maalehe raamat 2009 4. Mida peab teadma diabeedihaige, Infoleht: http://www.ph.ee/content/editor/files/Diabeet.pdf 5. Diabeet, õppematerjal haige hooldajale. http://raulpage.org/koolitus/diabeet.html 6. http://www.diabeet.ee/diabeedi-tusistused-pikaajalised 7. http://www.diabeet.ee/jalahaavandid 8. Diabeetiku toiduvalik, patsiendi meelespea. http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi- infomaterjal/ITK640%20Diabeetiku%20toiduvalik.pdf 9. Looduravi ABC/ Toim. M. Kivik, 2006. Tallinn: Suur Eesti Raamatuklubi 10. Eravestlus kolleegiga
Insuliini näol on tegemist hädavajaliku hormooniga. Diabeedihaiged eksisteerivad meie ühiskonnas sama edukalt nagu täiesti terved inimesed. Seega jäävad nad üsna märkamatuks. Ka meie tutvusringkonnas on diabeedihaigeid inimesi. See on põhjuseks, miks valisime antud teema referaadiks. Referaadi eesmärgiks on hankida lisateadmisi, et neid paremini mõista. Neid teadmisi vajame selleks, et neid vajaduse korral abistada. Näiteks kui diabeedihaige vajub koomasse, siis peaks ju oskama õigesti käituda. Teadmatuse korral võib minestushoog lõppeda surmaga. Antud referaadis leiame vastused küsimustele; mis on diabeet, selle riskifaktorid, diabeedi ravi, insuliin, diabeedi erinevad tüübid. Referaadi lõpus on koosdatud nädala näidismenüü diabeedihaigele inimesele. 2. MIS ON DIABEET? Diabeet ehk suhkurtõbi on erinevatel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on
annaabi.ee 
