Laevas asuvale magnetkompassi mõjutab lisaks maamagnetismile ka laeva oma magnetväli. Selle magnetvälja mõjul kaldub magnetkompassi nõel kõrvale magnetmeridiaani suunast. Laevaraua magnetiseerumist nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks. Kompassinõela telge läbiva püsttasandi lõikejoont tõelise horisondi tasandiga nimetatakse kompassimeridiaaniks. Nurka magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel nimetatakse magnethälbeks ehk deviatsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähega . Vastavalt eeskirjadele kompassi deviatsioon meresõidul ei või ületada ±5 kraadi. Sellepärast see hävitatakse või kompenseeritakse. Deviatsiooni loetakse positiivseks (+), kui kompassinõel kaldub magnetmeridiaanist paremale, ning negatiivseks (-), kui kompassinõel kaldub magnetmeridiaanist vasakule. Nurka kompassimeridiaani põhjapoolse suuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel nimetatakse kompassikursiks.
Laevas asuvale magnetkompassi mõjutab lisaks maamagnetismile ka laeva oma magnetväli. Selle magnetvälja mõjul kaldub magnetkompassi nõel kõrvale magnetmeridiaani suunast. Laevaraua magnetiseerumist nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks. Kompassinõela telge läbiva püsttasandi lõikejoont tõelise horisondi tasandiga nimetatakse kompassimeridiaaniks. Nurka magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel nimetatakse magnethälbeks ehk deviatsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähega . Vastavalt eeskirjadele kompassi deviatsioon meresõidul ei või ületada ±5 kraadi. Sellepärast see hävitatakse või kompenseeritakse. Deviatsiooni loetakse positiivseks (+), kui kompassinõel kaldub magnetmeridiaanist paremale, ning negatiivseks (-), kui kompassinõel kaldub magnetmeridiaanist vasakule. Nurka kompassimeridiaani põhjapoolse suuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel nimetatakse kompassikursiks.
vurrkompass seisab paigal. Kui aga tundlik element paigutada liikuvale alusele, tuleb arvesse võtta aluse liikumisest tulenevad muutused. Tundlikule elemendile avaldavad mõju kõik aluse liikumised, nii sirgjoonelised, kõverjoonelised kui õõtsumine. Sirgjoonelisest ja ühtlase kiirusega liikumisest tundliku elemendi näidu viga nimetatakse kiirusdeviatsiooniks. Kiiruse või kursi muutusest tulenevat näiduviga nimetatakse ballistiliseks deviatsiooniks. Laeva õõtsumisest tulenevat näiduviga nimetakse õõtsumisdeviatsiooniks. Ehkki laeva õõtsumisel on põhimõtteliselt tegemist inertsveaga, vaadeldakse vurrkompassi teoorias neid näiduvigu eraldi. joonis 19 Liikugu laev mööda Maa pinda püsiva kiirusega v L. Seejuures liigub laev v L L R
annaabi.ee 
