ja teised suuremad grupid on poolakad, leedulased, sakslased ja taanlased. Islandi kõrgeim mägi, mis kõrgub rohkem kui 2 119 m üle merepinna. Suurim jääliustik on 8 300 km² ja on ühtlasi ka Euroopa suurim omataoliste hulgas. Suurim looduslik järv on 83,7 km², s.o kolm korda väiksem kui Võrtsjärv. Kuid tuntuim järv on seal eesti keeles ,,Sääsejärv", mis on linnustiku poolest kuulus üle maailma. Suurim kosk on Põhja-Islandis paiknev Dettifoss. Pikima jõe pikkus on 237 km. Läbi nimetatud jõe voolab 200 000 liitrit vett sekundis. Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandritevahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Islandi liikumatu maapind on kohati vaid mõne kilomeetri paksune ning selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samaaegselt ka põhjavett. Islandi saar
suhteliselt pehme · Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid Meri ja siseveed · Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida- Grööni hoovus vahel talviti triivjääd · Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi · Platoo pangastel või laavavooludel paiknevad kärestikud või joad (44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas) · Järvi on Islandil vähe, üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27 Taimestik ja loomastik · Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest · Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel · Metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud · Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Olulisel kohal on linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki
Järved, jõed Click to edit Master text styles Järvi on Islandil vähe. Üle 5 Second level ruutkilomeetrise pindalaga Third level Fourth level järvi on 27. Fifth level Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Asustus Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Island https://www.google.ee/search?q=island&hl=et&prmd=imvns&tbm=isch&tbo=u&source= TÄNAME KUULAMAST !
Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb.Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud või maalilised joad. Nendest 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Suurim järve pindala on 83 km². 1 Taimestik ja Loomastik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud
Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Suurim järv on pindalaga on 83-88 km² (órisvatn). Elustik Maismaal elavad imetajad: rebane, põhjapõder, naarits jt. Mereimetajaid: vaal, hüljes. Koduloomad: veis, lammas, hobune jt. 73 liiki linde pesitseb regulaarselt. Kalad: lõhe, forell, angerjas, suur ogalik, tursk jt. Islandi hobused kuuluvad tähtsa osana Islandi looduse juurde. Taimestik Ainult ¼ Islandi pindalast on kaetud taimestikuga.
Maapinna õhukesele koorikule spetsiaalselt paigaldatud laudteedel on võimalik jalutada keevate sulfaadikraatrite vahel. Soovijatel võimalik kümmelda vulkaanilistes termaalvetes Myvatni laguunis. Tegemist on põhjaranniku „sinise laguuniga“. Peale mõnusat kümblust on hea suunduda juba tagasi Myvatni järve äärde, kus majutume külalistemajades Hlid, Elda või Hotel Gigur by Keahotels või sarnases. 3. päev DIMMUBORGIR - DETTIFOSS - ASBYRGI - HUSAVIK JA VAALAVAATLUS -AKUREYRI Hommikusöök. Suundume Dimmuborgiri laavaformatsioonide juurde, kus võtame ette mõnusa jalutuskäigu. Seejärel vaatame Islandi ja tegelikult kogu Euroopa võimsaimat koske Dettifossi. Uudistame Ásbyrgi kanjonit Jökulsárgljúfuri rahvuspargis: kolm ja pool kilomeetrit pikk ja üle kilomeetri lai hoburauakujuline kanjon, mille keskel paikneb 25 meetri kõrgune kaljupank
Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul. Jõed Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb. Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud või maalilised joad. 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Järved Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Elustik Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud
Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul. Jõed Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb. Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud või maalilised joad. 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Järved Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Elustik Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud
annaabi.ee 
