(Sorensen 2002, 276) Teenuste efektiivsuse väljatoomiseks peab asutus seestpoolt rakendama just tsentraliseeritud eelarvesüsteemi, mis loob kindlama kontrolli ja sätestama kindlad tagajärjed normide ületamisel. Paremini struktureeritud eelarve loob ainult aluse teenuste osutamisele, aga liigset bürokraatlikku süsteemi see ära ei hoia. (Sorensen 2002, 272) Liikudes üksikisikult edasi, vajame avaliku halduse süsteemis rohkem kontsentreeritud suunitlusega asutusi. Detsentraliseerimisest lähtuvalt peab riik kriisist väljudes suutma luua vastavad asutused ning jagama võimu, mitte koondama seda. Mida konkreetsemate ülesannetega asutus, seda kergem peaks teoorias olema keskenduda selle asutuse eesmärkide täitmisele ja ka riigipoolse kontrolli teostamisele. Konkreetselt sõnastatud eesmärgid, seotud riigi poolt asutuste vahel jagatud vastutusega, loovad aluse efektiivsuse tekkele. Loomulikult ei ole tegu lühiajalise praktikaga, vaid pigem püsiva asutusesisese ümberõppega
põhimõtetele. (Kalev jt, 2012, lk 369-370) OECD/SIGMA programmi analüütik Francisco Cardona sõnul järeldus 2006. aastal läbi viidud OECD/SIGMA analüüsist, et Eesti avalik teenistus ei ole vastavuses Euroopa Liidu standarditega. Muuhulgas tõi ta välja, et kompetentsusel põhinev konkurents ei ole värbamisel ja eriti edutamisel kohustuslikuks eelduseks ning palgasüsteem on liigselt killustunud ja läbipaistmatu, detsentraliseerimisest tulenevad palgavahed riigi ametiasutuste vahel ei ole õigustatud. (Cardona, 2007, lk 9-13. ) SIGMA uuring 2009 näitas, et Eestis puuduvad kirjalikud „sisseastumiseksamid“ avalikku teenistusse ning märkimisväärsed garantiid teenistusest vabastamise vastu. Samas selgus sellest uuringust ka, et Eesti avalik teenistus on üks vähem politiseerituid uute liikmesriikide seas. (SIGMA (2009))
Nad on iseseisvad õigussubjektid oma õiguste ja kohustustega. Oma saadete ja programmide loomisel ning ringhäälingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest (RS § 28). Kuigi Eesti õiguskord tunnistab asutusi juriidiliste isikutena (iseseisvate õigussubjektidena), on nende, välja arvatud mõned erandid, õiguste maht tihti väga kitsas ja sageli ei saa siin sõna otseses mõttes rääkida detsentraliseerimisest. Tegemist ei ole siiski niivõrd õiguspoliitilise tendentsiga, kuivõrd nõukogude õigussüsteemi, kus tsentralisatsioon oli viidud absurdsuseni, jääknähtudega. Samuti nagu avalik-õiguslike korporatsioonidegi puhul teostab riik avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle järelevalvet. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Kolmandaks avaliku halduse kandjate liigiks on avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid. Nad on iseseisvad õigussubjektid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud
Nad on iseseisvad õigussubjektid oma õiguste ja kohustustega. Oma saadete ja programmide loomisel ning ringhäälingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest (RS § 28). Kuigi Eesti õiguskord tunnistab asutusi juriidiliste isikutena (iseseisvate õigussubjektidena), on nende, välja arvatud mõned erandid, õiguste maht tihti väga kitsas ja sageli ei saa siin sõna otseses mõttes rääkida detsentraliseerimisest. Tegemist ei ole siiski niivõrd õiguspoliitilise tendentsiga, kuivõrd nõukogude õigussüsteemi, kus tsentralisatsioon oli viidud absurdsuseni, jääknähtudega. Samuti nagu avalik-õiguslike korporatsioonidegi puhul teostab riik avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle järelevalvet. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Kolmandaks avaliku halduse kandjate liigiks on avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid. Nad on iseseisvad õigussubjektid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud
annaabi.ee 
