keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele. Asehalduskorra algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku konservatiivsus, eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja kõlbelisemat elu. detsenraliseerimine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam sõlminud Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile 1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna hulgas laia leviku. liitmine Venemaaga (enne seda kehtis Balti erikord). 18. SAJ. Linna õigused kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased 30 000 – Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, kuna see tõi just
Detsenraliseeritus- sõltumatus oma ülesannetes keskvõimust. Riigikesksel rahastamine peamiseld valitsuselt. Autonomse puhul toimub rahastamine KOV eelarvest. Protsentuaalne oskaal näitab ära, kui autonoomne või riigikeskne KOV on. 65. Selgitage tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise plusse ja miinuseid. Mida tähendab dekontsentratsioon ja kus seda kasutatakse? Tsentraliseerimine: rahvuslik ühtsus. Ühetaolisus, võrdsus, strateegiad/majandus, dekonsent. Detsenraliseerimine: osalus, vastutus, legitiimsus, vabadus/paindlikkus. Dekontsentratsioon: delegeerimine, kus madalad juhtumistasandis on ruumiliselt eraldi, kuid alluvad selgelt kõrgemale juhtimistasandile. Ülasanded ja kohutsused jagatakse ära, kuid vastutus on kõrgemal juhtimistasandil. 66. Nimetage põhimõtted, mille alusel kohalik omavalitsus töötab ning mille alusel jagatakse pädevused kohaliku omavalitsuse ning riigivõimu vahel. Tooge näiteid
aastal Staats-kontor kolleegium, 1783. aastal Peamagistraat, 1784. aastal Mäekolleegium, 1786. aastal aga Teenismõisate kolleegium ja Justiitskolleegium.emaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 17751795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele[1]. Asehalduskorra eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise detsenraliseerimine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga (enne seda kehtis Balti erikord)[1]. Asehalduskord kehtis Balti kubermangudes aastatel 17831787[1] Asehalduskondi valitsesid asehaldurid ehk kindralkubernerid. Uue haldusjaotuse kohaselt moodustati senise 23 kubermangu asemel 50 asehalduskonda, muudeti ka seniste maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonnalinnad Moodustatud halduskeskustes moodustati piirkondlikud valitsus- ja kohtusüsteemi asutused:
annaabi.ee 
