kes nende traditsioone ei tea ning kombeid ei mõista. Seniks on taimaalased mõistvad, kuniks turistid aktsepteerivad ja respekteerivad nende religiooni ja kuninglikku perekonda. Taimaal keerleb elu budismi ümber ning 95% elanikkonnast on budistid. Igal pool võib silmata templeid ning enamus kohalikke meesterahvaid peavad osa oma noorusest veetma mungana. Budistlikus Tais pole jõulud pühad. On tavalised tööpäevad, isegi välismaa noori õpetavad ülikoolid panevad eksamid 25. detsembrile. Ka looduse ja kliima poolest ei saaks arugi, et jõulud Eesti mõistes on ukse ees. Minu kui eestlase jaoks peaks jõule veetma ühise laua ääres aega veetes, praadi süües ja kingitusi vahetades. Kindlasti peaks kinke välja teenima mingi laulu, luuletuse või paiga. Tai kultuuris on pea kõige püham kehaosa ja selle puudutamine on keelatud. Inimene, kes seda ei tea, võib pahaaimamata jõulud taimaalase jaoks ära rikkuda.
Troonipärijateks olid tema vanemad vennad Aleksander ja Konstantin. Kui Nikolai sai 6- aastaseks alustas ta õppetööd koduõpetajatega, millest suur osa oli suunatud sõjateadustele. Aastal 1824, teatas et soovib troonist lahkuda, kuid 1825 kui Aleksander I suri ootamatult ja Venemaa jäi mõnda aega ilma valitsejata. Vastavalt troonipärimisseadusele oleks pidanud trooni saama Konstantin, kes oli juba varem teatanud troonist loobumisest. Keisriks määrati Nikolai 14. detsembrile 1825. Mitmed ohvitserid, keda pärast hakati nimetama dekabristideks, peetsis Nikolaid karmiks, tagurlikuks ja liiga sõjaväelikuks. Nad üritasid katkestada Nikolaid troonile saamisest ja tahtsid troonile saada Konstantini, kehtestades konstitutsioonilise monarhia ja tõid omad väed Senati väljakule, kus nad keeldusid Nikolaile truudust vandumast, nõudes vanema troonipärija Konstantini troonileastumist. Peaväljakule
ametlikust tähistamisest kõrvale, kuid jäi püsima rahvapärastesse tavadesse. Katoliiklus hakkas seostama rändavaid hingi kurjade jõudude, deemonite, kuradi ja nõidadega. Katoliku kirikul on olnud pikaaegne poliitika mittekristlike pühade integreerimiseks ja inimeste oma usku pööramiseks. Muu hulgas nihutati näiteks kristlikke pühi mittekristlike pühadega samale ajale. See kehtib ajaloolaste arvates ka jõulude ja Kristuse sünnipäeva nihutamise kohta 25. detsembrile, paganliku talvise pööripäeva pidustuste ajale.
Tartu KHK Jõulukombed referaat Koostas : Tartu 2007/08 Tutvustus : peetakse 25., 26.,ja 27. detsember Eestis hakati pidama 16. sajandil 4.sajandil paigutas ristiusu kirik 25. detsembrile Jeesuse Kristuse sünnipäeva tänapäeval on jõulud kohati minetamas usulist tähendust Jõulud jagunevad : 1.vanadeks jõuludeks 2.uuteks jõuludeks e. näärideks e. aastavahetus pühadeks Jõulud tähistavad: algselt talvist pööripäeva 4. Saj. Ristiusu järgi Jeesuse Kristuse sündi aastavahetust uue tööhooaja algust rahvakalendris talviste e.talsipühasid(toomapäevast 21.dets.-nuudlipäevani 7.jaan.) Jõulukombed: Jõulupuu
Eestis, nagu ka teistes lääneriikides, antakse igal aastal välja jõulupostmarke. 9 Kristlikud jõulud Jõuludega pühitseb kristlik kirik jumala poja Jeesuse Kristuse sündimist. Jeesuse kui oletatavalt ajaloolise isiku täpne sünnipäev ja -aasta on teadmata, teadlastel on selle kohta erinevaid teooriaid. Õhtumaa kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale, sümboliseerimaks Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust. Jõulupühi on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varajasel hommikul ja päeval. Suurele osale kristlaskonnast on just jõuluöö missa jõulupühade tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt. Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel
,,Herneste kukutamine" on samuti üks kadripäevale omaseid mänge. Selles mängus seisab mängija tooli ees, kummardub üle selle seljatoe ja laseb tooli taga olevasse pudelisse üksteise järel 20 hernest kukkuda. Võidab võistleja, kellel neid sinna kõige rohkem kukub. 2.3. Jõulud Algselt, eesti rahvakalendris, tähistasid tänapäeval jõulude all tuntud kuupäevad (25.-27. detsember) talvist pööripäeva. Neljandal sajandil paigutas aga ristiusu kirik 25. detsembrile Jeesus Kristuse sünnipäeva, millest tuleneb jõulude nimetus enamikes Euroopa keeltes. Tänapäeval on jõulud usulist tähtsust minetamas. Jõulude ajal tähistati vanasti talvist pööripäeva, uue tööhooaja algust ning aastavahetust (pikad pühad, mis kestsid toomapäevast 21.12 nuudipäevani 7.01). Tavapärased olid laulu-, jõu- ja osavusmängud ning külanoote ringikäimine. Jõulude ajal oli tuppa toodud õled, millel oli väga hea mängida jõuludele omaseid mänge. Üks
Tema sõnul vabadussõjalased olevat valmistunud riigipöördeks, olevat koostatud riigipöördekavad ja olevat valinud välja ka lipud. Kõikide nende süüdistuste nõrkuseks see, et neid ei ole kunagi suudetud tõestada. Kui 1935. aasta suvel toimis kohtuprotsess vabadussõjalaste üle, siis neid ei süüdistatud neid enam riigipöörde plaanimises. Rein Marandi on ümber lükanud väited nagu vabadussõjalased oleksid ette valmistanud riigipööret. Viidatud 1935. aasta detsembrile, mil vabadussõjalased üritasid riigipööret korraldada. Teine põhjendus, mis tuli ka õige ruttu käibele, et vabadussõjalaste kihutustöö olevat kütnud poliitilise õhustiku liialt üles. Vabadussõjalaste propaganda olevat loonud massipsühhoosi, valitsus peab võtma rahva juhtimise enda kätte. See põhjendus jäi kasutusele õige pikaks ajaks. Kolmas põhjendus riigipöördele veel: valitsus olevat pidanud vajalikuks Eesti riigikorda uuendada, läbi viida riigireforme, et vältida
annaabi.ee 
