(üleminekufunktsiooni asemel on hoopis relatsioon) Olgu . Siis hulga A alamhulkade hulk on järgmine: Teoreem: Iga mittedeterministik automaat N=(Q, Σ, δ, Q0, F), mis aktsepteerib keelt A, on teisendatav sama keelt aktsepteerivaks deterministlikuks lõplikuks automaadiks M = (Q’, Σ, δ′, Q0′, F′). Kui mittedeterministlikul on k olekut, siis talle vastaval deterministlikul võib olla kuni 2k olekut. T: eeldame, et N-is pole ε-üleminekuid. 4 Regulaarsete avaldiste ja lõplike automaatide samaväärsus. Teoreem: Regulaarse avaldisega defineeritud keel on aktsepteeritav (mittedeterministliku) lõpliku automaadiga. T: vastavalt avadlise struktuurile saame rekursiivselt teha automaadi: Teoreem: Lõpliku automaadi poolt aktsepteeritav keel on defineeritav regulaarse avaldisega.
Jamesi arvates ei tuleb religioon ebakindluse tõttu saatuse ees ja selle eesmärk pole mitte jumal vaid võimalikult rahuldustpakkuv ja sisukas elu. 74. Selgitage, mis on James'i arvates indeterminismi õpetus parem rivaalidest. James'il on kaks peamist argumenti mille abiga ta väidab, et indeterminismi õpetus on parem rivaalidest. Esiteks ei saaks inimesed end süüdistada halbade valikute tegemises, kui kõik oleks nende eest ette määratud. Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole. 75. Selgitage Sartre'i arusaama, et inimese olemine eelneb tema olemusele. Inimese olemine eelneb tema olemusele seetõttu, et sündides on inimene põhimõtteliselt eimiski, ei ole teada, mis temast saab, missuguseks ta kasvab. Inimese olemus selgub alles tema
Jamesi arvates ei tuleb religioon ebakindluse tõttu saatuse ees ja selle eesmärk pole mitte jumal vaid võimalikult rahuldustpakkuv ja sisukas elu. 74. Selgitage, mis on James’i arvates indeterminismi õpetus parem rivaalidest. James’il on kaks peamist argumenti mille abiga ta väidab, et indeterminismi õpetus on parem rivaalidest. Esiteks ei saaks inimesed end süüdistada halbade valikute tegemises, kui kõik oleks nende eest ette määratud. Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole. 75. Selgitage Sartre’i arusaama, et inimese olemine eelneb tema olemusele. Inimese olemine eelneb tema olemusele seetõttu, et sündides on inimene põhimõtteliselt eimiski, ei ole teada, mis temast saab, missuguseks ta kasvab
aluseks on koe või organi funktsioonivõime kadu või halvenemine. Tõenäosus, et selline kahjustus tekib väga väikeste dooside korral, on nullilähedane. Kuid mingist kindlast doosist alates hakkab kahjustuse tekke tõenäosus proportsionaalsest doosi suurusega kasvama ja saavutab kiiresti 100% taseme. Kahjustuse raskus sõltub lävidoosist suuremate dooside korral otseselt doosi suurusest, mida suurem on doos, seda rängem on kahjustus. Selliseid tagajärgi nimetatakse deterministlikeks. Deterministlikul tagajärjel on lävidoos ja tagajärje raskus on doosist sõltuv. Näiteks võib tuua kiirguskatarakte, -dermatiiti, steriilsust etc. Tagajärg on erinev kui kiiritatud rakk on eluvõimeline, kuid muteeritud. Sellesse gruppi jäävad pärilikud kahjustused ja vähi teke. Kui keharakud on eksponeeritud kiirgusele, siis vähitekke tõenäosus suureneb doosi kasvades, kuid toime ilmnemine ei ole seotud kindla lävidoosiga. Ka ei sõltu vähi raskus kiirgusdoosi suurusest
annaabi.ee 
