Terminnimed – atribuut või determinant, s.o apellatiiv, mis käibib nimena, kui ei täpsustata, millega tegu. Keerulisem on analüüsida nimesid, mis on –ne lõpuga (-alune, -tagune, -pealne). Ilma determinandita on need justkui atribuudi osad, aga neil võib olla ka oma tähendus. Kui nimeuurija ei taha determinandi-atribuudi jaotust kasutada, võib öelda üldiselt, et on järel- või esikomponendid, ilma et neid kuidagi determineeriks. V. Palli jaotus: 1) lihtnimi – ühekomponendilised: - elliptilised nimed (nt Tartu linn) - sufiksitega (lokatiivsed ja kollektiivsed) nimed, - abstraheerunud (ehk üldistunud) nimed, - terminnimed ja nendega analoogsed nimed; 2) liitnimed – mitmekomponendilised: - primaarnimed, kus 1. komponent on mis tahes vormis, aga 2. komponent on nimetavas; - sekundaarnimed, kus 1. on mis tahes vormis, 2. on omastavas, võib lisada ka nominatiivse 3
Juhuslikud ideed ja põhiideed. Hulkade mõtteviis => kollektiivse loogika tunnused: * assotsieeritakse ebasarnaseid asju, millel on üksteisega ainult näilised suhted, * üldistatakse üksikjuhte. Kontrolli transfereerimine (ülekandmine) Ühiskonna liikmed transfereerivad konkreetsetes situatsioonides suure osa oma toimingute kontrollist üksteisele, s.t nad ootavad teiselt indiviidilt sellist tegevust, mis determineeriks ka nende endi käitumise. (enamasti alateadlikult liidrile) Kontrolli transfereerimine võib lõppeda paanika või märatsemisega, aga ka kompromissiga. Kõik sõltub isikute käitumisest, kes ei lootnud teiste tegutsemisele, vaid toimisid iseseisvalt. transfert- liige ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA VI SEMINAR 24.04.2007 1. Õigusteadvuse mõiste ja olemus.
Hulga korraldumisel hääbub teadvuslik isiksus ning tekivad ühesuguse suunaga mõtted ja tunded. Kollektiivne hing. Hulk on anonüümne => vastutamatu (vastutustunne täielikult kadunud). Vaimne nakatus. Üksikisik ohverdab oma huvi kollektiivsele huvile. Kontrolli transfereerimine (ülekandmine)- Ühiskonna liikmed transfereerivad konkreetsetes situatsioonides suure osa oma toimingute kontrollist üksteisele, s.t nad ootavad teiselt indiviidilt sellist tegevust, mis determineeriks ka nende endi käitumise (enamasti alateadlikult liidrile). Kontrolli transfereerimine võib lõppeda paanika või märatsemisega, aga ka kompromissiga. Kõik sõltub isikute käitumisest, kes ei lootnud teiste tegutsemisele, vaid toimisid iseseisvalt. Kui tekivad vaenulikud teod, võib neid iseloomustada kahe terminiga: märatsev kollektiivne käitumine (vabanemine kontrollist; tegevuse kontrolli