kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele peale surutud ja ei kajasta masside enda eelistusi. L. Althusser arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat, et vabastada marksismi majanduslikust tinglikkusest. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. ideoloogilised riigiaparaadid pealisehitus tagab ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub ideoloogilistes riigiaparaatides, mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne
Kuigi ta siiski nõustus lõpuks väitega, et lõppinstantsis on siiski majandus se määrav valdkond, mis 17 saab ühiskondlike protsesside määramisel otsustavaks. Aga vaatame seda siis lähemalt. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Frankfurdi koolkonnale võib ette heita vastupidist-uuriti pigem pealisehituse kultuuritööstust. Althusseri nägemus ühiskonnast ja seal valitsevatest suhetest: · Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. · Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad
vastuoksustest. Selleks arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat. Kuigi ta siiski nõustus lõpuks väitega, et lõppinstantsis on siiski majandus se määrav valdkond, mis 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 18 saab ühiskondlike protsesside määramisel otsustavaks. Aga vaatame seda siis lähemalt. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Frankfurdi koolkonnale võib ette heita vastupidist-uuriti pigem pealisehituse kultuuritööstust. Althusseri nägemus ühiskonnast ja seal valitsevatest suhetest: · Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. · Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad üksteist
annaabi.ee 
