tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne); See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria Tööjõu võõrandumine: Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: Majanduslik deteriminism ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu Alahindab mitte-majanduslike huvide rolli Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism) Nn "Suur" teooria, empiiriliselt võimatu testida Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus- kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus. Orgaaniline solidaarsus- sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu
ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; kriitika Konflikt annab tõuke sotsiaalseks muutuseks. Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline …) Võõrandumine – majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööjõud kui kaup. Kriitika – Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu; alahindab mitte-majanduslike huvide rolli; ei suuda prognoosida ühiskonna arengut • Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia Mehhaaniline solidaarsus – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt
tootmissuhete iseloomust (feodaal - talupoeg, kapitalist - tööline jne). Võõrandumine (kaubastumine): • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: • Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu • Alahindab mitte - majanduslike huvide rolli • Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism) • Nn “Suur” teooria, empiiriliselt võimatu testida Emile Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus;
annaabi.ee 
