Millest on juttu dr. Mortimeri käes olnud 1742.a. pärit käsikirjas Baskerville´i Hallis toimunu kohta? ( esiisa sir Hugo murdis maha suur koer) 2.2. Miks pöördus dr. Mortimer S.Holmesi poole? ( surnud oli sir Charles koera läbi) 2.3. Mis juhtus Charles Baskerville´ga? Jutusta pikemalt 2.4. Miks päris mõisa just Henry Baskerville? Teisi pärijaid polnud, Charlesil lapsi ei olnud, Henry oli keskmise poja poeg, Rogers oli läinud Ameerikasse ja surnud vallalisena) 2.5. Analüüsi teost detektiiviromaani 5 reegli põhjal! 2.6. Missuguse kirja sai sir Henry sel päeval, kui ta Londoni tuli? ( Hoiatuse, et ta Baskerville´de Halli ei tulekski) 2.7. Miks varastati hotellis sir Henry saapad? Kuidas varastaja esimesel korral petta sai? Stapleton tahtis koerale viia Henry lõhna. Pruun saabas oli täiesti uus, siis varastas musta) 2.8. Kellele oleks läinud vara, kui sir Henryga midagi juhtunud oleks?( ühele kaugelt sugulasele, vaimulikule) 2.9. Kuidas vedas musta habemega troskamees Holmesi ninast
Caroline Martha Hubbard – Sonia Armstrongi ema, Linda Arden Antonio Foscarelli – Armstrongide autojuht Lahendused 1. Keegi tuli rongi vagunisaatja vormiriietuse ja üldvõtmega, mõrvas unerohu mõju all oleva ohvri, peitis relva ja riietuse kellegi pagasisse ja lahkus rongist enne selle väljumist. 2. Keegi andis ohvrile unerohtu, kõik 12 osalist lõid ühe noahoobi. Agatha Christie Dame Agatha Mary Clarissa Christie 1890-1976 Elas Inglismaal 66 detektiiviromaani 14 lühijutukollektsiooni 6 armastusromaani varjunimega Mary Westmacott Tuntuimad peategelased on Hercule Poirot ja Miss Marple Kuulsaim näidend on “Hiirelõks” Tänan tähelepanu eest!
Elizabeth II talle CBE aunimetuse. Fifth level 1965. aastal annetas Agatha 310 000 naela suuruse summa Harrisoni vanadekodudele. Sellele järgnes veel annetusi kokku 50 000 naela eest. Kui Max 1968. aastal rüütlik löödi, sai Agathast leedi Mallowan. Kaheksakümnendal eluaastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordu Dame Commanderi tiitel. Agatha eluajal avaldatud tööde hulgas on 84 detektiiviromaani, 136 lühijuttu, 6 armastusromaani (varjunime Mary Westmacott all) ja kaks autobiograafilist teost. Ta kirjutas ka 18 näidendit, neist kuulsaim on "Hiirelõks". Aastaks 2005 oli tema raamatuid üle maailma müüdud hinnanguliselt 2,3 Click to edit Master text styles Second level Agatha Christie oli inimene , kelle jaoks oli kodu, Third level perekond, lapsehoidja jaFourth lemmikloomad
15. Kirjandus ja ideoloogia Kirjanduslik tekst toodab või loob ideoloogiat struktuuri, teema ja muu sellise kaudu näiteks 1950ndate Eesti kirjanduses oli läbivaks teemaks töö. Ideoloogiline kirjanduslik tekst maskeerib vastuolusid ning kinnitab kehtivaid moraali- ja väärtushinnanguid. Massikirjanduse zanrites (biograafiad, armastusromaanid, fantasy jne) on ideoloogia väga rõhutatud. Näiteks tüüpilise detektiiviromaani struktuur toonitab just nimelt konservatiivset kristliku maailma ideoloogiat. Erand: kirjanduslik tekst kritiseerib valitsevat kujutluste süsteemi. Ideoloogiline funktsioon seisneb selles, et sellisel pakutakse valet poliitiliste ja sotsiaalsete vastuolude kohta. See ei tekita küsimusi, mis oleksid kuidagi vastuolulised või väljakutsuvad. Mida kunstilisem on tekst, seda keerulisemad on tema suhted ideoloogiaga. Kirjandustekst võib valitsevat kriitikat kritiseerida, aga selle kriitika
Maailmasõdadevaheline aeg. Klassikaliseks või kõrg-etapiks loetakse 1920. aastate modernromaane (Joyce, Woolf, Proust, Kafka, Faulkner, Th. Mann). Undi postmodernistlikus avaldus 1) selles, et ta hülgab valgustusajastust tulevad ja modernismile samuti iseloomulikud suured filosoofilised ideaale jutustavad narratiivid 2) esteetilise populismi tõus - st piiride ähmastumine kõrgkultuuri ja massikultuuri vahel. Jaanus Adamson analüüsib ka detektiiviromaani, kui ratsionaalse, avastamisiha maailma ja moraalse läbielamise võrdkuju. Dektektiivkirjanduse kuldaeg langeb kokku ka modernismi kõrgajaga. Ka räägib ta kuidas C.G. Jung pöördus S. Freudist ära, kui too paljus talt tema konseptsioonide järgimist libiidost, kui jumala sõna. Modernistidele oli aga Freudi konseptsioon oluline. Modernistid tundsid üldse suurt huvi alateadvuse, müütide ja arhetüüpide vastu. Modernistid uurivad sisemist maailma, psühholoogilisi impulsse