otsustas tüdruk vastupidist tõestada. Eraelu Esimese maailmasõja ajal töötas Agatha Torquay haigla ambulatooriumis medõena. Ta ise arvas, et see oli kõige tänuväärsem töö, mida üks inimene teha võib. Hiljem õppis ta proviisoriks ning töötas kaua aega apteegis. Arvatavasti ongi see põhjuseks, miks oma raamatutes on ta väga palju kirjutanud surmadest mürkide tõttu. Ta on öelnud, et just seal töötades tuli talle pähe esimene detektiiviloo süzee. Paari aasta pärast ilmuski temal esimene tõeliselt edukas raamat ,,Saladuslik juhtum Stylesis". Samal ajal oli Agatha abiellunud Archibald Cristie'ga, kes töötas Briti Kuninglikus Lennuväes. Naine armastas abikaasat, kuid ei olnud kindel, kas mees vastab samaga. Nad said küll lapse, kellele pandi nimeks Rosalind, kuid Agatha ei olnud temaga kunagi õnnelik. Kahuks oli tütar pigem isasse: iseteadlik ja kohati ülbe. Naine oleks soovinud perelt toetust ja
tänu juhusele. Mida tugevamalt me end aga seome, seda täpsemalt me teist järele katsume. Niipea kui esimene südamevärin on järele andnud, uurime oma kaaslast lähemalt ja märkame, et leiame ta olevat üldse mitte erootilise, vaid hoopis suurustleva. III osa TAJU Põhimõtteliselt teeb meie aju targasti, kui ei jää liiga kiiresti rahule seletusega „juhus“. Sest nii mõneski näiliselt tähtsusetus asjas peitub väärtuslikku informatsiooni. Selle väljalugemine ongi ju näiteks iga detektiiviloo võlu ja toidab kriminaalpsühholooge, kes püüavad kuriteo järel pisimate kaudsete tõendite põhjal välja sõeluda teo kulgemise teooriat ning kurjategija profiili. Ka teadlased ei suuda ilma paraja portsu paranoilise mõtlemiseta uute teadmisteni jõuda. Kaasaegse loodusteaduse isad suhtusid üleloomulikesse asjadesse eriliselt suure sõbralikkusega. Newtoni eraraamatukogus kuhjusid teosed alkeemiast, kabalistikast ja maagiast. Ta lootis mõista mitte ainult füüsikaseadusi vaid ka
· Tostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelane Raskolnikov 23a vaene üliõpilane, juba mõna aega kooli ja tööta. Üksi oa väikses kitsas korteris, pole mitu aastat pere näinud. Teos rääkis mõrvari psühholoogiast. Läbivaks teemaks oli inimeste jagunemise küsimus, alamliigiks (harilikeks), kes järglasi ilma juurde toovad ja kõrgemad ehk need kes ümbritsevale uusi tähendusi annavad, nad toovad muudatusi, uuedusi ja on vägivaldsed. Elav, rahvapärane romaan- detektiiviloo elemendid, keerel intellektuaalse teema ümber. Küsimus kas seadused kehtivad vaid karjainimestele ja kas erandlik üliinimene võib ehk isegi peabki rikkuma. Raskolnikov pidas end kõrgemaks ja mõtles et kui läheb tapab kasutu, vihatud liigkasuvõtja, see see pole kuritegu, vaid tõend, et ta kuulub erandite sekka. Saatus nagu soosiks teda, ent ema süümepiinu ta ei suuda valgustada. See lõpuks tõestab talle , et ta poles siiski eriline ning poolhullununa tunnistab teo üles. Idee
annaabi.ee 
