vale ning mittelokaalsus on reaalselt esinev efekt. See on aga meie argikogemusega täiesti vastuoluline tõdemus. Millisel moel ei ilmne siis meie klassikalise mehaanika alusel toimivas argipäevas mittelokaalsed efektid? Kuna kvantmehhaanika ennustused katsetulemuste kohta on seniteadaolevalt absoluutselt õiged peab õige olema ka kvantmehhaanikas sisalduv mittelokaalsuse efekt, aga ehkki mittelokaalsed efektid on olemas, ei saa neid mingil moel kasutada detekteeritava signaali edasiandmiseks. Ehk nende abil ei saa mittelokaalselt kanda edasi informatsiooni, ja sellega rikkuda nii relatiivsusteooria lokaalsuse printsiipi. Täpsemalt: on võimatu kodeerida informatsiooni põimunud kvantolekus elektronpaarile otsustes kas viia läbimõõtmine esimesel elektronil või mitte, või siis otsustesse millise omaduse mõõtmine läbi viia. Kuna sellistel otsustel ei saa olla vähimatki mittelokaalset iseloomu. Samuti on võimatu kodeerida infot
suuremad varem, kuna ei saa suuruse tõttu pooridesse siseneda. Detektorid HPLCs (nimetage vähemalt kolm, koos tööpõhimõtte ideega) Elektriline signaal proportsionaalselt proovi kontsentratsiooniga. Detekteerimispiiriks konts, mis annab mürast 3x suurema signaali. Liiga kõrgete kontside puhul muutub sõltuvus kontsi ja detektori signaali vahel mittelineaarseks ning detektori ulatus on min ja maks detekteeritava kontsentratsiooni vahe. UV-VIS fotomeetrid mõõdetakse neelduvust UV-VIS piirkonnas, mõõdetakse liikumist põhiolekust ergastatud olekusse; mõõdetakse kui suur osa proovile antud kiirgusest neeldub, kasutades Lambert-Beeri seadust. Lahuse neelduvus on proportsionaalne neelava proovi kontsentratsiooni ja teepikkusega. Koostatakse kalibratsioonikõver. Fluorestsents Fluorestsents spektroskoopia puhul mõõdetakse erinevalt UV-VIS
4 Põhjus miks pole laserikiirt võimalik teha lõpmata peenikeseks (Difraktsioon) 29 4.5 Virtuaalne meetod valguskiire diameetri väiksemaks muutmiseks. Konfokaalse mikroskoopia põhimõtte töötas 50ndate keskel välja (patenteeris 1957), tollel ajal Harvardi Ülikooli järeldoktorantuuris õppiv Marvin Minsky. Idee on lihtne: väikse ava abil eraldada koonduvast valgusest väike osa, mis moodustab detekteeritava ruumala.Juhuslikult peale Minsky patendi aegumist valmistas esimese töötava konfokaalse mikroskoobi taani füüsik G. Fred Brakenhoff. Konfokaalse mikroskoopia suur eelis tavapärase optilise mikroskoopia ees on detektorisse jõudva info kogumine vaid fookusest ja selle lähiümbrusest. Ruumipiirkonda, kust valgus pääseb uuritavast objektist detektorini nimetatakse konfokaalruumalaks. Väljast poolt konfokaal-ruumala pärit valgus lõigatakse ära ava ja läätsede süsteemi poolt
annaabi.ee 
