Kammerer oleks soovitanud. Geenid on sellised nagu nad on ja kehas on veel parandussüsteeme, mis geene taastavad kahjustuste/muutuste korral. Vastasel korral võib tekkida nt vähk. Miks ikkagi on nii palju tundmatuid liike veel kui on üks eellane. Põhjus on selles, et juhuse tõttu võib ikkagi tekkida muutusi, mida raku sees nt ei muudeta kuna parandusmehhanism ütles üles. Samuti võib protsessi käigus DNAst valguni tekkida mingi viga, mida ei detekteerita. Mõnikord võib vea tulemusena tekkida puudusega organism, samas mõnikord võib mingi omadus positiivses suunas võimenduda. Selles kuidas uus olend elama jääb sõltub juba temast. Kui aga vaadata kärbseid, siis nad on tunduvalt aeglasemad kui kiilid, kuigi on väiksemad ja tiivad teevad rohkem tööd. Tuleb välja, et kärbsed on välja arenenud kiilidest. Kui lähtudes teooriast, et loodus ajab perfektsust taga, siis poleks ta pidanud kärbest arendama
Fototoopilise abil saab näha suurema valgusega tingimustes, vahendavad kolvikesed. On eri tüüpi kolvikesed, registreerivad sinist, rohelist, punast. Kepikeste sensoripotentsiaal on hüperpolariseeriv. Pimeduses on Na-kanalid avatud, puhkepotentsiaal -40 mV, valges Na- kanalid suletakse, potentsiaal muutub -70mV. Sensorrakud on reetina viimane rakukiht. FOVEA CENTRALIS on punkt, mis näeb kõige teravamalt- seal valgus langeb otse kepikestele ja kolvikestele ja PIMETÄHNi langevat valgust ei detekteerita üldse- sealt väljub nägemisnärv. 43) Silma optilise süsteemi regeleeritavus. Akommodatsioon. Silma optiline süsteem lühinägevuse ja kaugelenägevuse korral. Lühinägevuse ja kaugelenägevuse korrigeerimise võimalused. On kaks regulatsiooni varianti: pupillireaktsioonid, kus lähedale vaatamisel ning suure valgushulga korral on pupill kitsam. Pupilli suurust reguleeritakse iirise suuruse muutmise abil seal leiduvate lihaste abil
Elektrostaatiliselt seotakse sellega amineeritud vôi sulfoneeritud polümeeri kile (100-300 nm kiht). supressorkolonn vähendab eluendi juhtivust: anioonkromatograafias - katioonvahetus kolonn (H+-vormis) vahetab eluendi (nôrga happe soolad) katioonid H+ ioonidega ja tekkinud nôrka hapet juhtivusdetektor ei detekteeri. katioonkromatograafias - anioonvahetuskolonn (OH- -vormis) vahetab eluendi (HCl) aniooni OH- rühmadega ja vett ei detekteerita. eluendid: anioonkromatogaafias: salitsülaat, boraat, bikarbonaat ; katioonkromatograafias: HCl. detektorid: juhtivusdetektor, UV detektor I don't want to know the answers, I don't need to understand Anioonide puhul kasutatakse anioonvahetuse kromatograafiat vi ioon-paar kromatograafiat. Eluendiks on puhverlahused. Katioonide puhul kasutatakse katioonvahetuse kromatograafiat vi ioon-paar kromatograafiat. Eluendiks on puhverlahused. laialt kasutatav anioonide
annaabi.ee 
