Maailm on absoluutselt terve, tervik kui niisugune. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Maailma määratlemine on probleem, kuna ta pole mitte üksnes suur ega sisalda ainult seda, mis on, vaid ka seda, mis ta potentsiaalselt olla võib. Ta võib olla küll tervik, kuid tervik pole mõõdetav summaga. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene võib väga täpselt määratleda oma kohta ajas ja ruumis, leida oma punkt kõige detailsemas kalendris või kaardil, aga vaatamata sellele ei tarvitse inimene ennast leida. Inimene on vaid tilluke osa suurest maailmast, meie olemasolu on tühine võrreldes maailma olemasoluga. Inimene peab aga leidma oma koha maailmas. Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks? Raskeks teeb maailma mõistmise asjaolu, et sõltub suuresti meeleolust, aga meie meeleolu ei küündi tervikliku vormi ehk maailmani. Täiskasvanud inimesed sunnivad aga oma meeleolusid varjama, maha suruma.
Organisatsiooni struktuur peegaldab viisi, kuidas tööjaotus ja koordineerimine on ettevõttes korraldatud. Organisatsiooni struktuur mõjutab suurel määral ettevõtte efektiivsust, sest allüksuste skeemist tuleneb paljuski ka tulude ja kulude liigendus. Struktuurist omakorda tõukub tööülesannete detailsem jaotus - kes kellele allub ning kuidas formaalsed koostöö- ja koordinatsioonimehhanismid toimivad. Organisatsiooni struktuur, selle detailsemas vaates, defineerib töö sisu ja vastutuse. Sealt edasi ka töötajate tasustamise ja motivatsioonisüsteemi lähtekohad. Ka juhtimisarvestuse lahendid toetuvad organisatsiooni struktuurile. 27. Ehitusettevõtte ja projekti organisatsiooni omavaheline seos ja sõltuvus Ehitamine toimub läbi ehitusettevõtte projekti organisatsiooni poolt tehtud projekti järgi. Ehitaja sõltub otseselt koostatud projektist, sest kogu ehitustegevus toimub välja töötatud projekti alusel
Tegelike probleemide lahendamisel on raskusi küllaga. Homoloogiate puhul tehakse vahet veel tulenenud homoloogia (derived homology) ja eellashomoloogia (ancestral homology) vahel. Neist esimene viitab hiljutisele ühisele eellasele, teine väga ammusele. Viimane võib fülogeneetilistes rekonstruktsioonides olla üsna kasutu. Kalad ja loomad on selgroogsed - selle teadmisega on midagi peale hakata - samas aga tõsiasi, et mõlemad on eukarüoodid, annab vaid kõige laiema ja vähegi detailsemas uuringus kasutu teadmise. Summas: feneetilised tunnused (feneetiline sarnasus) on seega vaid uurimistöö algus, kõige esimese (ja mitte ainus) vaatluse tulemus. Feneetiline sarnasus - ja seda tuleb rõhutada - on absoluutselt ebapiisav selleks, et rekonstrueerida fülogeneesi. Eelashomoloogia kriitikata kasutamine viib samuti põhimõttelistele vigadele. Niisuguse vea klassikaliseks näiteks on krokodillide, sisalike ja lindude puu joonistamine: krokodillid ja sisalikud muidugi omavad
annaabi.ee 
