vähem ressursikulukaks ilma lõpptulemi kvaliteeti muutmata. Optimeerimisel ehk parendamisel kaardistatakse olemaolev olukord (as-is vaade), seejärel viiakse läbi protsessianalüüs ning tulemuste põhjal luuakse (disainitakse) tulevikuprotsessid (to-be vaade). Automatiseerimine (paljude) manuaaltegevustega protsessi üleviimine infosüsteemi või automaatjuhtimissüsteemi, Protsesside dekomponeerimise ning tegevuste määratlemise (detailiseerimise) aluspõhimõtted. Dekomponeerimine Juhtimisprotsessid, mis kirjeldavad organisatsiooni juhtimist Talitlusprotsessid (põhiprotsessid), mis kirjeldavad ettevõtte / organisatsiooni põhitegevust. Tugiprotsessid, mis toetavad talitlus- või juhtimisprotsesse. Tegevuste määratlemise aluspõhimõtted Hõlmab tegevuse kaupa protsessi käigus tehtavate toimingute ja nendevaheliste seoste kirjeldamist. Seda võib dokumenteerida visuaalse diagrammina,
kommunikatsiooni äri ja IT inimeste vahel. Samuti toetab ta tarkvara spetsifikatsiooni kvaliteeti, kuna kaob vajadus teisendada mudelit teisesse modelleerimise keelde, vähendades sellega potentsiaalsete vigade allikaid. Kuna esialgselt oli UML loodud kui objekt-orienteeritud tarkvara modelleerimise keel, siis temas (UML tuumas ehk standardis) polnud otseselt ette nähtud ärimodelleerimise mõisteid. Eelkõige kritiseeriti teda äriprotsesside kirjeldamise ja detailiseerimise võimaluste puudumise tõttu. Alates UML keele versioonist 2.0 on seal olemas ärimodelleerimiseks vajalikud baasmõisted ja –tehnikad. UML-i tugevaks küljeks on tema laiendatavuse võimalused, mis võimaldavad defineerida omi diagrammitüüpe ja sümboleid. See annab modelleerijale võimalust adapteerida UML vastavalt oma vajadustele ilma UML metamudelit muutmata. Paljud teised ärimodelleerimise keeled on väga tüpiseeritud ning ei luba mudeli elementide semantika muutmist
kehtestab või sanktsioneerib riik päritolu järgi kujunevad inimeste teadvuses reguleerivad neid suhteid, mis alluvad mõjukonna järgi reguleerivad käitumist, millele võib anda õiguslikule reguleerimisele moraalse, kõlbelise hinnangu suurema või väiksema täpsusega detailiseerimise ei sisalda detailiseeritud reegleid, on detailiseeritud käitumisreeglid astme järgi abstraktsemad reeglina kinnitatakse spetsiaalsetes väljendusvormi elavad" inimeste teadvuses, reeglina ei oma riiklikes aktides järgi kirjalikku vormi
vastavaid ülesandeid. Seetõttu on eesmärkide puud seni kasutatud peamiselt laiaulatuslike arenguprojektide koordineerimiseks. Eesmärkide puu kujundamiseks tuleb lahendada mitmesuguseid puhttehnilise iseloomuga probleeme ja teada eesmärkide puu ülesehituse printsiipe. Esmaseks nõudeks on eesmärkide puu pidevus. See tähendab, et eesmärkide kogumit tuleb liigendada nii, et eesmärkide järkjärgulise detailiseerimise abil jõutaks puu ülemistel tasemetel paiknevatest üldistest ja abstraktsetest eesmärkidest konkreetsete, ajas ja ruumis piiritletud eesmärkideni puu alumistel tasemetel. Ahel, mis kulgeb peaeesmärgist kuni kõige madalamate alleesmärkideni, peab olema pidev. Kõrgema taseme eesmärgi ja tema alleesmärkide suhet selgitab alternatiivsuse ja tingituse printsiip. Madalama taseme eesmärgid võivad esineda kõrgema taseme eesmärgi saavutamise alternatiivsete
annaabi.ee 
