või kaetakse süttimisekindlalt vähemalt 3 meetri raadiuses põlevmaterjal. Tuletöö kohast lähemal kui 3 meetrit asuv põlevast materjalist tarind ja piire kaetakse süttimisekindlalt või valatakse veega üle. (3) Kui tuletöö kohast kaugemal kui 3 meetrit asub põlevmaterjal, mis võib lenduvatest sädemetest kergesti süttida, võetakse tarvitusele abinõud vältimaks selle süttimist. (4) Tuletöö kohas välditakse sädemete või muude kuumade detailiosade sattumist lähedal olevasse ruumi, allpool asuvale korrusele või muusse kohta, kus võib tekkida tulekahju oht. (5) Tuletöö tegemisel tule- ja plahvatusohtlikus kohas: 1) puhastatakse ruum või ala ja seal paiknevad seadmed põlevmaterjalist ning süttivast tolmust; 2) eemaldatakse põlevvedeliku või tuleohtliku gaasi aur; 3) tuleohtlikust vedelikust või gaasist tuleneva ohu korral kontrollitakse gaasi sisaldust õhus määramaks tule- ja plahvatusohtlikku keskkonda.
joatoruga varustatud voolik enne töö alustamist töökoha suunas lahti kerida. Tuletöö tegemisel ajutises tuletöö kohas tuleb töökoha ümbrus kuni 3 m raadiuses puhastada põlevjäätmetest, eemaldada sellelt alalt põlevmaterjal või -ese ning kaitsta tuletöö kohast lähemal kui 2 m asuv põlevmaterjalist tarind mittepõleva katte või ekraaniga või veega üle valada. Ühtlasi tuleb rakendada meetmeid vältimaks sädemete, sulametalli pritsmete või kuumade detailiosade sattumist töökoha kõrval olevasse ruumi või sellest allpool asuvale korrusele või töölavale. Tule- või plahvatusohtlikus ruumis võib keevitus- või gaasleektööd või põlevvedelikuga jootetööd või ketaslõikuriga lõikamist teha pärast seda, kui põlevmaterjal on töökohast kõrvaldatud, aparatuur ja ruum põlevmaterjalist ja süttivast tolmust puhastatud ning põlevgaas või põlevvedeliku aur täielikult eemaldatud.
A = F A Joonis 15.4 Pingeolukord üksikkoormuse mõjupunkti ümbruses erineb tunduvalt kaugemal paiknevate detailiosade pingeolukorrast. Üksikkoormusena käsitletava jõu rakendusala (ehk kontaktiala) on lõpliku (kuigi väikese) pindalaga piirkond ka kõverpinnaliste detailide kontaktis. Kõverpinnaliste detailide mitteühtiva kontakti korral saab kontaktiala pindala, kontaktis mõjuvate survepingete laotuse ning kontaktiala joondeformatsiooni arvutada vastavalt Hertz'i teooriale (1881) ehk laialt tuntud Hertz'i valemitega. 15.1.3. Kohaliku pinge suurim väärtus
annaabi.ee 
