ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid
ettevõtmiste vastu. – seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. – seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid
loova sisevaate ja liikmete lähedasemad suhted või ka püsiva vimma, varjatud vihameelsuse ja psühholoogilised armid. Konfliktid võivad grupiliikmeid üksteisest eemale tõugata või tekitada lähedasemaid koostöösuhteid. Konfliktides võivad sisalduda grupi hävingu või ühtsema ja koostööaltima üksuse algeid. Nende võimuses on mõjutada grupi funktsioneerimist nii väga konstruktiivses kui ka väga destruktiivses suunas. Meie ühiskonnas on levinud vääruskumus, et konfliktidel on negatiivsed tagajärjed ja neid tuleb vältida. Konflikti nähakse lahutuste, madala töömoraali, sõprussuhete lagunemise, psühholoogilise trauma, vägivalla ja sotsiaalse korralageduse põhjusena. Tegelikkuses on nende destruktiivsete sündmuste põhjuseks konfliktide ebaefektiivne ja kahjulik lahendamine. Kuna inimestel on erinevad huvid, uskumused, väärtused ja
süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab
annaabi.ee 
