Destillatsiooni käigus väheneb madalamal temperatuuril keeva komponendi kogus eraldatavas segus pidevalt. · Keemistemperatuuri määramine lihtdestillatsiooni abil: Lihtdestillatsiooni abil saab hästi määrata vedelike keemistemperatuure, see lihtsustab ainete identifitseerimist. Tavaliselt määratakse keemistemperatuurid termomeetriga destillatsiooni käigus nii, nagu kirjeldatud punktis 1.1. Mõõdetakse aine aurude temperatuuri aurude temperatuur ühtib destillatsiooniseadmes keeva vedeliku temperatuuriga. Termomeetri asetamisel keevasse vedelikku võib saada mõnevõrra suurema näidu, sest vedelik võib olla ülekuumenenud või sisaldada lisandeid. · Ainete puhastamine destillatsiooni abil: Destilleerimist kasutatakse vedelike puhastamiseks mittelenduvatest või vähelenduvatest lisandites, näiteks destilleeritud vee saamine looduslikust veest. Ainete puhastamist destilleerimise abil on otstarbekas rakendada järgmistel juhtudel: 80
Aurustamine. Lahustunud aine aurustatakse, et saada kätte see lahustunud aine. Kui filtrime nt keedusoola värvuseta lahus siis filtrile lahustunud ainet ei jää. Kallame lahuse portselankaussi, segame klaaspulgaga ja soojendame põletiga. Vesi hakkab aurustuma ja jahtumisel jäävad kausi põhja lahustunud aine kristallid. Aurustamist kasutatakse ka mereveest soolade eraldamiseks. Destilleerimine. Vedelate segude lahutamiseks kasutatakse destilleerimist. Destillatsiooniseadmes keedetakse vett, eralduv veeaur juhitakse jahutisse. Jahuti jahutatakse. Jahutisse suubuv veeaur jahtub ja kondenseerub veeks. Vesi koguneb vastuvõtjasse. Nii saadakse looduslikust veest puhas vesi, ilma lisaaineta. Kutsutakse seda destilleeritud veeks. Lisandained jäävad destillatsioonikolbi. Erinevatel ainetel on ka erinev keemistemperatuur. Paberkromatograafia. Filterpabeririba tilgutatakse tilk uuritavat lahust, nt tinti, või tehakse viltpliiatsiga täpp
kaalutis kattuks ühtlaselt väävelhappega ja seguneks katalüsaatoriga. Kolb asetatakse spetsiaalsele pliidile. Kolvile pannakse veega täidetud ümarkorgid. Toimub intensiivne kuumutamine temperatuuril 330 kraadi. Keemine lõpetatakse, kui reaktsioonisegu on muutunud läbipaistvaks. Keetmist jätkatakse veel pool tundi, et veenduda lämmastiku täielikus üleminekus ammooniumsulfaadik. Kolvi sisu lastakse jahtuda ja viiakse läbi veeauru destillatsioon UDK- destillatsiooniseadmes. Destillatsiooni läbiviimine: · Kjeldahli kolbi, milles on mineraliseerunud proov, lisatakase mõõtesilindriga 50 ml destilleeritud vett ja seejärel asetatakse kolb seadmesse, suletakse süsteem ja kaitseklaas tõmmatakse alla · Vastuvõtukolbi pipeteeritakse 20 ml 0,1 n H2SO4 lahust ja lisatakse segaindikaatorit. Käivitatakse protsess- süsteem automaatselt doseerib seade eelnevalt valitud koguse leelist Kjeldahli kolbi
Elusorganismid sisaldavad 50- 99% vett. Täiskasvanud inimese massist moodustab vesi umbes 23. Looduslik vesi ei ole täiesti puhas. Ta sisaldab lahustunult mitmesuguseid sooli ja gaase ning lahustumata lisandeid, mikroorganisme jne. Joogivee saamiseks kõrvaldatakse vees olevad lahustumaud ained liivfiltritega, mikroorganismid kõrvaldatakse veest kloorimise või osoneerimisega. Lahustunud lisanditest vabastamiseks vett destilleeritakse või rakendatakse ioonivahetajaid, ioniite. Destillatsiooniseadmes muudetakse vesi auruks ja aur kondenseeritakse jahutis destilleeritud veeks. Lisandid (soolad) jäävad destillatsiooniseadmesse. Destileeritud vett säilitatakse pikema aja vältel kvartsklaasist või tinast anumates. Tavalises klaasnõus säilitamisel lahustub vesi klaasi koostisse kuuluvad naatriumiühendid. Kui joome klaasi teed, joome ka ühe sajatuhandiku grammi klaasi koostisse kuuluvaid aineid. 2. Füüsikalised omadused. Puhas vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. Vee
annaabi.ee 
