Lisaks veel oli Gilles Binchois.IIPõlvkond 1430, tegutseti 1460-90. Juba pärast 100a sõda tõusis esile Burgundia. Prants. kuninglik kapell. Mõistusepärane, keerukus. Varem oli ilmalik laul oluline, nüüd missa ja motett. Viimistletud ratsionaalne kaanon *Johannes Ockeghem 1452.a alates. Prants. kuninglik kapell, teda hinnati järgmise põlvkonna parimate heliloojate õpetajat. 15missat säilinud, Requiem-surmale pühendatud missa. *Antoin Busnois->1442 antua bünua, ,,Fortuna desperata" *Johannes Tinctoris-muusikateoreetik. IIIPk 1440-60, 1430-1520 tegevusaeg. Prants. ja Itaalia muusikud lähevad ära. Kõrvaga tabamatud struktuurimängud ei köitnud heliloojaid enam nii palju. Eelistatakse pala selget liigendust. Rütm lihtsustub, lähtub tekstist. Tekib akordika. Häälte harmooniline kooskõla on väga tähtis, polüf. ei ole keeruline, tekst on selgem. *Jacob Obrecht-helilooja, suri katku. Looming oli peamiselt kiriklik, missa ordinaariumid, jätkas Ockeghemi stiili
meloodia. "parafraseeriv missa": olemasolev meloodia ilmub kõikides häältes vabalt ja variatsioonidega- "Missa Ave maris stella" (Rooma, 14861495) (4-häälne); "Missa de Beata Virgine" (u 1510) (4-h osades III, 5-h osades IIIV); "Missa Pange lingua" (Condé, u 1514) (4-h). "parodeeriv missa" (paroodiamissa): kasutatakse olemasoleva mitmehäälse laulu (tervikuna või ainult osa) kõiki hääli- "Missa Fortuna desperata" (4-h); "Missa Mater patris" (4-h, autorsus küsimärgi all). "soggetto cavato missa": meloodia saadakse nime või fraasi silpide helikõrguse tähisteks teisendamisel, nt Lascia fare mi ('jäta mind rahule') la sol fa re mi A, G, F, D, E- "Missa Hercules Dux Ferrariae" (Ferrara, 1503/04) (4-h, 6-h osas Agnus III); "Missa La sol fa re mi" (4-h). kaanon: terve missa põhineb kaanoniprintsiibil ning eelnevalt olemasolevat
Stockholm. Bengt Gunnar Ekelöf född 15 september 1907 i Stockholm, död 16 mars 1968 i Sigtuna, var en svensk författare, poet och översättare. Han var ledamot av Svenska Akademien från 1958. Innan dess hade han hunnit debutera i tidskriften Spektrum 1931, där han snart kom att ingå i redaktionen. År 1932 debuterade Ekelöf i bokform med diktsamlingen sent på jorden, också den utgiven av förlaget Spektrum. Influerad av den då ganska okända surrealismen och med sina desperata, galghumoristiska formuleringar fick den ett starkt negativt bemötande av dåtidens ledande kritiker, men har senare kommit att betraktas som ett av de mest banbrytande verken i svensk litteratur. De följande samlingarna Dedikation, Sorgen och stjärnan och Köp den blindes sång fick ett bättre bemötande, men Ekelöf tog senare själv avstånd från dem. Genombrottet kom 1941 med diktsamlingen Färjesång, som brukar räknas till den svenska litteraturens främsta verk