sõraviilid ehk matid, mis aitavad kulutada sõrgu rohkem. Tänasel päeval on firma DeLaval välja töödanud ka viieastmelise kava digitaalse dermatiidi ohjamiseks piimafarmides. Lisaks on see ettevõte loonud erinevaid programme, mis aitavad ennetada jäsemete haigusi ja ka ravib, vastavalt probleemi suurusele ja ka keskkonnast tingitud võimalustele. Väikeseid karju saab hooldada ka lihtsamalt kui kõikvõimaste programmidega, selleks tuleks ainult desoainetega puhastada sõrgu. Suuremates aga on juba vannilaadsed lahendused, kus veis astub sisse ja esimeses vannis leotatakse sõnnik lahti ja teise vanni astudes juba desinfitseeritakse. Õnneks satub seda desinfitseerivat ainet ka udarale, mis aitab ka hoida seal puhtust. Saavutamaks väga head hügieeni korda laudas tuleks puhastada asemeid, käiguteid, söödakäike ja luua lehmale võimalikult puhta ja kuiva keskkonna. Sõrgu tuleks vannitada
Väga paljud suurfarmid ja ka tavamajandid kasutasid suurtes kogustes jõusöödatehaste ostujõusööta, mille põhikomponendid (teravili, päevalill) olid kasvanud Ukraina ja Kasashtani steppides. Sisseveetava teraviljaga veeti meile ohtralt ka võõrumbrohtude seemet. Tootmise koondumine suurtesse loomakasvatuskompleksidesse põhjustas reostuse kontsentreerumist linnade ja asulate lähistel sõnnikuläga ja desoainetega. Peale taasiseseisvumist toimunud üleminek turumajandusele kutsus esile suured muutused põllumajanduses. Ja jällegi oli Eesti omapärane: 1992.1995. aastal oli meil 10 põllumajanduse toetus negatiivne, teistes riikides seevastu oli toetus suur. Tootja subsideerimise ekvivalent (PSE) moodustas OECD maade keskmisena 4142%. Eesti tootja subsideerimise ekvivalent on üks maailma madalamaid, ulatudes 9%-ni (s.o. üle viie korra madalam)
kindlaks määramiseks. Uuringu puhul on torustik enne lüpsi veest nii tühjaks tehtud, kui võimalik, kuid sellegi poolest täheldati veel pärast 12 lehma lüpsi külmumistäpi hälvet, mis vastab 0.5 % lisatud vee kogusele. 24 lehma lüpsmise järel oli see näitaja 0.4 %. Kui karja piima loomulik külmumistäpp on lubatud piiri lähedal, võib see probleemiks osutada. On avaldatud arvamus, mille kohaselt liigset veesisaldust saab varjata pesu- ja desoainetega. See ei pea siiski paika, kuna lisatud vee toimel tekkiva efekti kompenseerimiseks peaks pesulahuse kontsentratsioon olema vähemalt 2 % piimakogusest. Sellist kontsentratsiooni praktikas tõenäoliselt ette ei tule ning kui seda ka üritaks, tekiks piimale märgatav kõrvalmaitse. Lüpsiseadmetesse kogunev vesi võib piima külmumistäppi mõjutada. Seega on äärmiselt oluline torustike põhjalik pesujärgne nõrutamine