majandusliku tegevuse vabadus ja stiimul . Iseenesest võib autoriga siinkohal küll nõus olla, kuid Kahki peamised väited, nagu ei oleks suutnud väga suur osa majapidamistest enam teotööd teha ja talude majanduslik stabiilsus oleks olnud äärmiselt nõrk, on pisut ülepingutatud. Nõnda tuleb "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" esimest, olukorda kirjeldavat osa, lugedes olla seal toodud järelduste osas vägagi kriitiline. Teine osa, mis peaasjalikult deskriptiivses vormis proovib selgitada ja selgust tuua 19 . sajandi keskpaiga mitmetele talurahva ülesastumistesse, kaasaarvatud Mahtra sõtta, on aga erinevalt töö esimesest poolest vabam ideoloogia kütketest . Kuigi juba mainitud võrdne kriitiline suhtumine kasutatud allikatesse lisaks uurimusele väärtust, ei saa väita, justkui poleks tegemist tõsise teadustööga. Talurahvarahutuste, iseäranis Mahtra sõja, sündmusi on kirjeldatud ning selgitatud täpselt ning konkreetselt, jättes lugejale ka
.. a.E-hoiaku objektist (nt objekti olemuse tunnetamisest (vt episteemiline õigustamine) , või ... b.E-hoiaku välistavast aspektist (st ihadest, valudest, probleemidest jms vabanemisest)? 12. Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika? Pole kindel kas küsimus on mõttekalt käsitletav F-esteetika raames: E-hoiaku võtmine on isiklik asi ja puudub arusaam mis alusel tuleks seda õigsust (eelistatust, paremust) hinnata? Empiirilises/deskriptiivses mõttes saame küsimuse delegeerida nt sotsioloogiale, mis saab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kasutades anda ülevaate õigustuste hierarhiast sellest milliseid õigustusi inimesed statistiliselt kõige enam rakendavad. 6. loeng: Esteetiline objekt 1. Esitage ,,esteetilise objekt" vähemalt kolme tähendust! Fraasiga "esteetiline objekt" on silmas peetud erinevaid asju. Ent pidagem meeles, et ... 1)Ükski neist ei ole fraasi "ainuõige" ega ise-enesestmõistetav tähendus!
Eespool selgitasime, et põhjendamine on kirjeldav ehk deskriptiivne ning õigustamine on väärtustav ehk normatiivne protseduur. Seesugune vastandav eristus on tunnuslik ka uurimisviisidele. Deskriptiivsed käsitlused püüavad kindlaks teha, kuidas asjade seis tegelikkuses on olnud või parajasti on. Normatiivsete uuringute siht on välja selgitada, kuidas asjad peaksid olema: mis on hea, õige, õiglane, ideaalne, väärikas, moraalselt positiivne. Poliitikat võib uurida nii deskriptiivses kui normatiivses võtmes. Poliitikafilosoofia on normatiivne distsipliin; ta püüab kindlaks teha ideaale, norme, reegleid, etalone. Deskriptiivsete poliitikauuringutega tegelevad poliitikateadlased, aga ka sotsioloogid ja ajaloolased. Deskriptiivse ja normatiivse, fakti ja normi, eristamine on küll oluline ja tugeva seletusjõuga, ent vahetegemine nende vahel reaalsetes uuringukontekstides pole kaugeltki must-valge. (Vt eespool ka Hume´i seadust)
annaabi.ee 
