külanõukogu piir rajas selleks kooperatiivse (mis oli puruks - ning siirdub siis uut otsima. KjbfiTI4>iÄ tollases Nõukogude Liidus 'ftyE / pretsedenditu) konstrueerimis- ja tehnoloogiabtiroo KÄRDI “Desintegraator”, mida ta juhtis aastail 1974-81. Tema [AATSA1.U näol oli tegu inimesega, kes püüdis ;>/ S „ J0GLVA ületada nõukoguliku JÖGEVA, majandussüsteemi olemuslikku absurdsust, ja kellele see lõpuks sa-y Pn V I ! . I A V D I
antakse segamiskoonusesse, kuhu tuleb punkrist Gaasilist kloori (Cl2) ja kaustilist soodat (NaOH) elevaatori ja transportöörlindi kaudu ka fosfaadimaak. toodetakse peaaegu eranditult NaCl lahuse elektrolüüsil. Koonusest langeb mass konveierile, mille parempoolses Elektrolüüsi käigus eraldub kloor anoodil ja vesinik ning otsas asuv desintegraator lõikab tahkest massist kihtisid, NaOH katoodil. Kui kloori ja NaOH on vaja puhtalt mis lähevad lattu "küpsemisele" 4-6 nädalaks ! Laos kätte saada, tuleb vältida segunemist elektrolüüsivannis. hakkab kaltsiumdivesinikfosfaat pikkamööda välja Tänapäeval kasutatakse 3 tüüpi vanne: diafragmaga, kristalluma, mis võtab aega 10-25 päeva. membraaniga ja elavhõbe-katoodiga.
tootmisviisi ja seadmete valikule. Tootmisviise olenevalt savimassi vee sisaldusest on kolm: 3.3.3.1.Poolkuiv meetod Meetod sobib väheplastsetele savidele. Toorsegu saadakse pulbrina, milest vormitakse tooted. Massi ettevalmistamisel on vaja järgida kahte põhiprintsiipi: 1. Savi kui loodusliku mineraalide kogumi struktuuri lõhkumine 2. Savimassi vajalikku vormimisniiskuse saavutamist Kaevandatud ja võõrkehadest (metallitükid ja ms.) savi purustatakse tavaliselt desintegraator- või hambuliste valtside abil. Vahest kasutatakse ka lõikureid Savitüki suuruseni 10...25mm. Poolkuiva tootmisviisi puhul tuleb peenestatud savimass eelnevalt kuivatada. . Seejärel materjali laagerdatakse puhkris, et savimass ühtlustuks. 3.3.3.2.Plastne menetlus Niiskus 18...26%. Kuivatatud tooriku niiskus 5...7% See meetod on lihtsaim ja odavaim. Kasutatakse laialdaselt ehituskeraaamika toodete nagu tellised, valmistamisel. Massi
sõnastanud Johannes Hint -- kahtlemata andekas leiutaja ja ettevõtja, kes 1960.1970. aastail arendas nõukogude süsteemi võimalusi oskuslikult ära kasutades mastaapset tegevust, kuid langes lõpuks sama süsteemi repressioonide ohvriks. Ühes TÜ aulas peetud kõnes ütles ta, et meil (s.t tema firmal) pole vaja teadust üldse, vaid ainult selliseid teadus uuringuid, mis kinnitavad meie toote AU igakülgset kasulikkust. AU oli Hindi konstrueerimis-ja tehnoloogiabüroos Desintegraator leiutatud pruunikas jäätmehaisuga vedelik, mis saavutas üle kogu N. Liidu imerohu kuulsuse ja mille hankimiseks seisid inimesed öö otsa järjekordades. (Saari 2009, lk 2227-2228) 1.4.3 Patoloogiline teadus Patoloogilises teaduses kasutab teadlane küll algul teaduslikku meetodit kuid alateadlikult kaldub kõrvale sellest ja hakkab oma tahtmise kohaselt andmeid tõlgendama. Tavaliselt on avastatud nähtus vaevu märgatav kuid emotsiooni najal väidab teadlane, et ta uuringus ilmneb
Mustas nimekirjas oli ka Lahmuse veski omanik Juhan Kull, kes oli sunnitud "vabatahtlikult" loobuma omandist. 1948.a. läks talu Alko Puu-ja Aedviljatehase majandi alluvusse (majand kuulus ENSV Toiduainetetööstuse Ministeeriumile ), veskisse määrati uus juhtkond, kellle eesotsas oli Mihail Buzin. Juhan Kull viidi üle Alko peainseneriks. 1950.a.moodustati selle majandi baasil Lahmuse Aiandussovhoos. Sovhoosi loomadele söödavilja jahvatamiseks paigaldati veskisse desintegraator. Tänu veski töötajatele säilitati olemasolevad seadmed, olgugi tugevasti amortiseerunult. Lahmuse Aiandussovhoosis (1950-1965) tegeldi marja-, puuvilja-, köögivilja-ja tomatikasvatusega(tomatid kasvasid avamaal ja andsid head saaki). 1955. a. ehitati 100-kohaline karjalaut. Mõisa ait, puutöökoda(sepikoda), villaveski ja viljaveski olid sovhoosi valduses. Järve kaldal endisesse mõisa õunahoidlasse oli kohandatud kauplus. 1960.a
annaabi.ee 
