raske märgata. Kahjustus võib olla ühes rakus ja toime võib hilineda. Röntgenikiirgus võib põhjustada vähki haigestumist. [9] Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega elektromagnetkiirgus (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis, olgugi et gammakiirgus ise tekitab vähki. Raadioteleskoopidega kosmoses on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. [3] Otsene ehk deterministlik rakkude hukkumine, viljatus, karvade väljalangemine, nahakahjustus. Stohhastiline ehk juhuslik muutused rakkudes, muutused DNA-s, muutused kromosoomides, kantserogeensus. [8] TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU
ära. Kasutatakse näiteks meditsiinis ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikestradioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis. Kosmoseteleskoopidega on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. 37. ABSOLUUTSELT MUSTA KEHA KIIRGUS. PLANCKI VALEM. STEFEN-BOLTZMANNI SEADUS. WIENI NIHKESEADUS Absoluutselt must keha on selline keha, mis kõik pealelanguva energia neelab, mittemingisugust peegeldumist ei toimu. Plancki valem ütleb, et elektromagnetkiirgust väljastatakse üksikute kvantide kaupa. Kvandi energia ε=h*ω, kus h on
atmosfäär neelab selle ära. Kasutatakse näiteks meditsiinis ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis. Kosmoseteleskoopidega on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. Elektromagnetlainel, mis levib x-telje sihis, on elektriväli E (vektor) ja magnetväli B (vektor), mille suurused sõltuvad koordinaadist x ja ajast t. Võnkeringis tekkivad elektromagnetilised võnkumised osutavad kustuvateks isegi ideaalsel piirjuhul , kui võnkeringi takistus R=0. põhjuseks on muutuvate väljade omadus levida ruumis.
annaabi.ee 
