Samuti ei tunnistanud esialgu ükski välisriik bolševike võimu. Ning võimu kindlustamiseks hakkasid bolševikud rakendasid äärmuslikke meetodeid. Kõik vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, revolutsionäärideks ja riigireetjateks. 1917. aastal 6. detsembril loodi valgete vastupanu mahasurumiseks Erakorraline Komisjon. Ajutiselt kaasati valitsusse ka vasakpoolsed ning arreteeriti parempoolseid, näiteks menševikke. Kuna suur hulk Vene sõdureid deserteerus, siis avanes Saksa armeel võimalus ning nad hõivasid suure osa Venemaast. (Annaabi) Venemaa kodusõjas olid enamlased võidukad ja saavutatakse täielik kontroll riigis, kuigi bolševike võim stabiliseerus alles 1920. aasta paiku. Kodusõda oli väga julm, kus hukkus üle 13 miljoni inimese. 1920.aastaks oli kodusõda lõppenud ja Venemaal algas kommunistliku diktatuuri aeg, mis kestis ligi kolmeveerand sajandit. Venemaa oli aga sõja tõttu varemetes -
(hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse sõdima Leningradi suunas pealetungiva vastasega. Siis koosnes täiendust saanud korpus juba peamiselt venelastest Kahtlustav suhtumine mõjutas tuntavale eestlaste võitlustahet palju deserteerus, üle 4000 eestlase langes sakslaste kätte vangi. Moskva umbusk hiljuti NSVL iga ühendatud rahvaste vastu süvenes veelgi. Septembri lõpul kõrvaldati rindelt kõik Baltimaadest ja Poolast pärit sõdurid ning volga-sakslased. Selleks ajaks rivisse jäänud eestlased saadeti tagalatöödele (nn. tööpataljanidesse).. Sõja alguskuudel evakueeriti Eestist Nõukogude tagalasse üle 60 tuhande inimese. Neist 33 tuhat mobiliseeriti Punaarmeesse
2/3 Eesti territooriumist oli ETK ehk enamlaste võimu all. See oli üsna kriitiline hetk iseseisvale Eesti Vabariigile! Eestlaste (=Eesti Vabariigi) ebaedu põhjused: · Eesti sõjavägi oli väike, varustust ja relvi oli vähe, juhtimine kehv · eestlaste võitlusmoraal oli madal, st. puudus enesekindlus, ei usutud võidusse suure Venemaa vastu. Ei usutud iseseisva Eesti võimalikkusesse. Palju sõdureid deserteerus (=lahkus omavoliliselt) · vastase (=enamlaste, venelaste) arvuline ülekaal oli suur II Murrang Vabadussõja käigus Murrang Vabadussõja käigus (eestlaste kasuks) toimus jaanuaris 1919. Murrangu põhjused: 1) Eesti sõjavägi hakkas end tasapisi koguma. Saavutati väikest sõjalist edu, see andis kohe palju enesekindlust juurde. Kasvas sõdurite arv (30 000 veebruaris 1919). Sõjaliselt olid väga tähtsal kohal soomusrongid. Johan Pitka juhtimisel tehti julgeid meredessante
annaabi.ee 
