1916: Brussilovi pealetung. Venemaa tungis läbi Austria-Ungari kaitseliinide, kuid kuna Venemaal ei olnud palju ressurssi, pealetung pidurdus. Sõjategevus ei liikunud palju, toimus endiselt Venemaa territooriumil. Seega läks sõjategevus ka läänerindel suures osas positsioonisõjaks. 1917: Positsioonisõda. Oma mõju hakkasid avaldama Venemaal toimuvad revolutsioonid. Venemaa- poolne rindejoon hakkab lagunema, sest sõdurid hakkasid deserteeruma. Oli sõjatüdimus. Alguses valitses tsaar, siis tuli ajutine valitsus ja sügiseks olid võimul enamlased. 1918: Venemaal algas kodusõda seoses enamlaste võimuletulekuga. Nõukogude Venemaa valitsus otsustas, et kõige õigem oleks sõlmida Saksamaaga rahu. Tegu oli separaatrahuga, sest Venemaa sõlmis selle liitlastega konsulteerimata. Märts 1918 Bresti rahu. Venemaa lubas Saksamaal hõivata väga laialdased terrirooriumid Poola, Ukraina, Eesti, Läti, lõunas alad kuni Doni jõeni
ELUOLU SUURE SÕJA AJAL Sõda tõi kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati Sõja ajal langes elatustase järsult, tekkis toidupuudus ning levisid epideemiad Mõnigi riik varises sõja ajal kokku Valdavaks kujunes positsioonisõda, kasutusele võeti tankid, allveelaevad, hävituslennuvägi, edasi liikus keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, üha rohkem hakati rindelt deserteeruma Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus paljud väiksemad riigid ja rahvad saavutasid võitlevatelt pooltelt rahvuslike üksuste moodustamise ning lootsid neid hiljem kasutafa iseseisvuse kehtestamiseks Suurenes sallimatus muulaste vastu, vähemusrahvaste olukord halvenes Senine traditsiooniline peremudel sattus kriisi naised olid aastaid ilma meesteta, pidid ise hakkama
ning vastutasuks nõuti baase 20 000- mehelise Punaarmee pagiutamiseks (Leedus oli 20 000 sõdurit). Vilniuse tagasisaamise rõõm varjutas nõukogude baasidest tuleneva ohu - Poola sõjaväelased pagesid Leedusse ning Leedu oli kohustatud tsiviilpõgenike eest hoolitsema. Vilniuse piirkond oli majanduslikult nõrgemini arenenud. NSV Liidu ultimaatum 14.06.1940 ja nõukogude okupatsioon Leedus- 25. mail 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule süüdistuse - Leedulased õhutavad punaarmeelasi deserteeruma ning spioneerivad Punaarmee vastu. 14. juuni 1940 Nõukogude ultimaatum - Nõuti Leedu siseministri ja kaitsepolitsei juhi arreteerimist, nõukogudesõbraliku valitsuse moodustamist, täiendavate nõukogude sõjavägede sisselubamist. Vastust nõuti järgmise päeva hommikuks kell 10:00. Leedu loobus sõjalisest vastupanust ja alistus. 15. juunil marssis juba 200 000 punaväelast Leetu. Sovetiseerimine: Esialgu juhtisid sovetiseerimist Leedus NSVL asevälisminister
koondasid punased selle vastu oma põhilised jõupingutused. Mais, kui teede lagunemine lõppes, andis punaarmee Koltšaki vägede tsentrumile vastulöögi, pani pealetungi seisma ja hakkas tagasi suruma, juunis Permi-Ufaa-Ohrenburgi joonele, juulis ületati Uurali mäed, vallutati Jekaterinburg, Tšeljabinski, augustis jätkati Koltšaki vägede jälitamist teispool Uuraleid, Siberis. Vastmobiliseeritud meestest koosnevad väeosad, nähes valgete ebaedu, hakkasid massiliselt deserteeruma. Augustiks olid enamlased lähenenud juba 200 km kaugusele Omskist, mis oli Koltšaki pealinn. Sept andis Koltšak vastulöögi- paiskas punased 300-400 km võrra tagasi, aga Uuraliteni siiski välja ei jõudnud. 1919 sügisel, pärast sept pealetungi läbi kukkumist, võiks kõneleda Koltšaki armee agooniast, valged olid sunnitud punaste ülekaalu ees taanduma, jätkus meeste deserteerumine, tagalas puhkesid enamlaste õhutatud mässud, vägesid polnud võimalik korralikult varustada
annaabi.ee 
