Teoloogilis-poliitiline traktaat kritiseeris võltskristlust ning propageeris isiklikku mõttevabadust (pärast teose ilmumist süüdistati ateismis, ketserluses ja isiklikus jultumuses).Põhiteos Eetika (Descartes - ainus filosoof, keda mainib) ilmus pärast surma (seal seisukohad radikaalsemad).Kolmest ratsionalistist (Descartes, Leibniz) kõige radikaalsemaks.Oli vähenõudlik ning pühendunud tõe otsimisele.Mõtlejana väga ratsionaalne.Vaatleb maailma holistlikult, st terviku kaudu (Descartesil oli see näiteks mina- keskne).Filosoof, kellest on sageli otsinud inspiratsiooni kunstnikud ja kirjanikudSuri 44-aastasena tuberkuloosi.METAFÜÜSIKA - filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õp.reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest.SUBSTANTS - reaalsuse põhimine aines. Ta metafüüsika põhimõisteks ongi substants.Substants on eraldiolev, iseseisev, sõltumatu. Tema olemasolu on iseenesest paratamatu
arvame, et need tuttavad kausaalsed seaduspärasused kehtivad üldiselt mistahes lume kohta (kuid ehk on kusagil olemas lund, mis sooja käes ei sula?). Kausaalsuse kui seaduse usaldamine põhineb lõppkokkuvõttes siiski usul. Inimese hinge olemasolu jääb küsitavaks. Järjekindla empiirikuna tegi Hume veel ühe järelduse, mis kuidagi ei kooskõlastu tavaaru- saamaga. Peetakse enesestmõistetavaks, et inimesel on hing või mõistus. Descartesil oli kaks substantsi: mõtlev (hing) ja materiaalne (keha). Materiaalse substantsi olemasolu pole Hume arvates võimalik kogemusele tuginedes tõestada ega ka ümber lükata. Samuti ei saa toimida ka mõtleva substantsi ehk hingega- ei saa tõestada, ei saa ümber lükata. Ta toob siinkohal mängu isiksuse identiteedi (samasuse) probleemi. 1) kes ma olen? Kes on see mina kes ütleb: minu mõtted, minu käed? 2) kas mina praegusel hetkel olen seesama, mis mina hetk/päev/kuu/aasta tagasi?
8 · Õpetus isiksuse uhkest ja murdumatust väärikusest ja · Inimesed tunnevad, et nad on vastuolus iseenda ja tingimatust kohusetäitmisest kujunes roomluse vaimseks teistega. Nad on kaotanud sideme oma sisemise hoiakuks. loomusega. · Stoitsismi mõju märkame G.Brunol, Descartesil, Spinozal, · Neil puudub suunataju. J.Lockeil, I.Kantil, Schilleril ja Goethel · Ometi otsime me korrastatud tervikut. · Mõju kristlusele: · Tung ühtsuse järele · Siin kõnetati maailmas toimuvat "Isana". · Nõuti kõiki rahvaid ja seisusi ületavat armastust. · Kui me kellelegi pilgu heidame, siis ei näe me jalga, kätt, · Selline eluhoiak valmistas kristlusele pinnast