kõige sobivam olemus on eksisteerimine." Descartese arust, kõige parem idee on väljamõeldis. Kui idee on väljamõeldis, võime lisada natuke reaalsust ja siis esitada, arvates, et see idee on ühtne. Descartes oma väites selgitab, et Jumala mõte on kindlasti päris ja see ei ole väljamõeldis, kuna sellel on tõesus. 9. Kokkuvõte Paljugi tänu Descartesele usuvad tänapäeval paljud inimesed, et kui keha sureb, siis hing mitte. Arvatakse ka,et on olemas ka elu peale surma. Descartes väitis, et keha ja hinge vahel on tihe seos.Aga kui keha hävib, ei pea hing hävima. Hing on sõltuv kehast. Jumala olemasolu ei olnud keskajal kindel. Räägiti sellel teemal palju. Descartes rääkis jutu, millest võime oletada, et Jumal eksisteerib. Ta arvas, et elu on jaotatud mitmeks väikseks osaks, millel pole üksteisega mingit seost
kõige sobivam olemus on eksisteerimine." Descartese arvates kõige sobivam idee võib-olla väljamõeldis. Kui idee on väljamõeldis, võime lisada natuke tõelisust ja siis esitleda, arvestades, et see idee on sisemiselt ühtne. Seda näitab ka asjaolu, et me näitame selle omadusi: Descartes oma väites selgitab, et Jumala idee on kindlasti olemasolev ja see ei ole väljamõeldis, kuna sellel on sidusus. 9 Kokkuvõte Paljugi tänu Descartesele usuvad tänapäeval paljud inimesed, et kui keha sureb, siis hing mitte. Seetõttu arvatakse ka olemas elu peale surma. Descartes väitis, et keha ja hinge vahel on tihe seos. Küll aga kui keha hävib, ei pea hing hävima. Hing on eraldiseisev aga sõltuv kehast. Jumala olemasolu ei olnud keskajal kindel. Filosofeeriti sellel teemal palju. Descartes filosofeeris teema, millest võime oletada, et eksisteerimine ja millest oletan Jumala või millegi teise eksisteerimise
teadmised on olulised. Ta sünnib Prantsusmaal, saab jesuiitide koolis hea hariduse. Sealt tekib tal austus jesuiitide vastu, kuid põlgus distsipliini vastu. Kolib Hollandisse. Teda peetakse laisaks filosoofiks, kirjutab matemaatikat ja filosoofiat. Tema teosed on „Arutlus meetodist“ ja „Mõtisklus esimesest filosoofiast“. Ta kutsuti 40ndate lõpus Rootsi kuninganna Christine’i õpetajaks, kuid sealne karm kliima ja hommikused tunnid ei sobinud Descartesele ning ta suri varsti. Ta on ratsionalismi rajaja ning võttis esimest korda kasutusele koordinaatteljestiku. Tema arvates algab filosoofia kahtlusega ning kõik senised teadmised tuleb seada kahtluse alla, seejärel tuleb leida need teadmised, mis on kindlad, ning sellele rajada kogu filosoofia. Ta arvab, et kindlad teadmised tulenevad mõistusest ja kuna matemaatika on mõistuslik, on see ka väga kindel. Tema jaoks on matemaatika ideaalteadus.
annaabi.ee 
