Eesti olümpiakomitee esimees, Rotary Klubi president; ta valiti Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks ja Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks. (Pillak 1999:5) 1920-1929 juhtis Laidoner Eesti delegatsiooni iga-aastasel Rahvasteliidu täiskogu istungjärkudel, osales Rahvasteliidu relvastuse vähendamise komisjonis, esindas Eestit sõjariistadega kauplemise üle kontrolli kehtestamise konverentsil (1925) ja ülemaailmsel desarmeerimiskonverentsil (1932-1934). 1925 määrati ta Rahvasteliidu poolt Iraagi-Türgi piiritüli lahendamiseks moodustatud uurimiskomisjoni juhiks. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, et Laidoneril pruukinuks vaid soovida ja temast saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute intriigideni.
esimees, Spordi Keskliidu esimees, Noorte Kotkaste peavanem, Eesti olümpiakomitee esimees, Rotary Klubi president; ta valiti Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks ja Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks. 4 1920-29 juhtis Laidoner Eesti delegatsiooni iga-aastasel Rahvasteliidu täiskogu istungjärkudel, osales Rahvasteliidu relvastuse vähendamise komisjonis, esindas Eestit sõjariistadega kauplemise üle kontrolli kehtestamise konverentsil (1925) ja ülemaailmsel desarmeerimiskonverentsil (1932- 34). 1925 määrati ta Rahvasteliidu poolt Iraagi-Türgi piiritüli lahendamiseks moodustatud uurimiskomisjoni juhiks. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, et Laidoneril pruukinuks vaid soovida ja temast saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute intriigideni.
sõjajalal olema. 1928 Briand-Kellogi pakt. 1929 taastati dipl suhted SB-ga, mis 27 olid katkenud, läheneti Prn-le, 1933 saavutati kauaoodatud de jure tunnustus USA-lt. Lähenemise lõppakord oli 1934, mil NL võeti vastu Rahvaste Liidu (RL) liikmeks. 1932-33 sõlmis Moskva terve rea mittekallaletungilepinguid lääne ja lõunapoolsete naabritega, mõlemad pooled kohustusid teineteisele mitte kallale tungima, lahendama probl rahumeelsel teel. 1932-33 osales NL deleg ülemaailmsel desarmeerimiskonverentsil. Tegi ettepaneku kogu maailmas ühe korraga kõik sõjaväed ära likvideerida ja ka relvavarud. Sõnades ja dipl tegudes rahumeelsus, koos eksisteerimine, sõja vältimine- tegemist selgi korral kahepalgelise mänguga. 30Ndate alguses, kui kogu maailm oli maj kriisis, hakati siseriiklikus prop-s rääkima, kuidas kapitalistlike riikide vastuolud süvenevad ja paratamatult viivad uue imperialistliku maailmasõjani- tulenes, et NL peab
annaabi.ee 
