TITICACA Diana Matejuk ANDMED Koordinaadid - 15° 50 S, 69° 20 W Asub Peruu ja Boliivia piiril Järvest voolab välja Desaguadero Järve pindala on 8372 km² Ruumala - 893 km³ Vesi on mage ja külm Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 1011 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C Järve ja selle kaldaalasid asustavad mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve madala hapnikusisaldusega omandanud
Colorado jõgi 860 134 Buenos Aires 700 88 San Juan 500 56 Mendoza jõgi 400 50 Chubut jõgi 810 48 Salado del Norte jõgi 2,000 15 Desaguadero jõgi-Salado jõgi 1,200 14 Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Jõgede peamiseks toiteallikaks on Andide mäestiku lumesulavesi ning ümberringi asuvad kõrgendikud.Vähesel määral toituvad jõed-järved ka sademetest ning põhjaveest. Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast? Veetaseme kõikumine jõgedes on suur,sest veetase erineb aastaaegade vaheldumisega väga palju
Esimene valgete inimeste aurulaev alustas järvel liiklemist 1870.a. Kaasajal sõidab Peruus oleva Puno (ca 100 tuhat elanikku) ja Boliivias oleva Guaqui (vähem kui tuhat elanikku) sadamate vahel raudteepraam. Selle praamiühenduse eripära on, et teekonna kummaski otspunktis on raudteel erinev rööpmelaius – Peruus 1435 mm ja Boliivias 1000 mm. Titicaca järve voolab sisse 27 jõge. Väljavool toimub Boliivias asuva Desaguadero jõe kaudu Poopó järve. Sellest järvest edasi väljavoolu ei toimu. Välja voolava jõe vooluhulk on võrdne umbes kümnendikuga järve sisse voolavate jõgede vee koguhulgast. Ülejäänud vesi eraldub Titicaca järvest aurumise teel. Seejuures on aurumine vägagi intensiivne – seda soodustavad järve suur kõrgus merepinnast ja intensiivne päikesekiirgus. Titicaca järv on külma veega – ka suvisel perioodil ei tõuse tema pinnatemperatuur üle 14°C.
inimest. Teadlaste sõnul ei ole piirkonnas radiatsiooniohtu, kirjutas AFP. Mitmed Carancase küla elanikud on pärast kaheksa meetri sügavuse kraatri tekkimist kurtnud peavalu ja iiveldust. Peruu tuumaenergiainstituudi inseneri Renan Ramirezi sõnul võivad haigusnähud olla tingitud toksilistest gaasidest. «See on tavaline meteoriit, mis maad tabades tekitab gaase,» rääkis Ramirez, kes välistas võimaluse, et Carancast tabanud objekt oli satelliit. Lähedalasuva Desaguadero linna meeri Nestor Quispe sõnul ravitakse umbes 200 haiget külaelanikku, kellest ükski pole eluohtlikus seisundis. Kui haigusnähud ei möödu, saadetakse haiged lähima suurlinna Puno haiglatesse. «Paljud külaelanikud on paanikas, sest kardavad, et piirkonda võib tabada veel teisigi tundmatuid objekte,» rääkis Quispe. Reuters: taevast sadanud objekt jättis maha haisva kraatri 18.09.2007 10:51
annaabi.ee 
