,,Filosoofia ääred". 1972 tekkis Jacques Derridal lähedane suhe poola-prantsuse filosoofi Sylviane Agacinskiga, 1984 sündis neil poeg Daniel. Samal ajal võitles Derrida Prantsusmaal filosoofia õpetamise eest lütseumides, organiseerides sellele suunatud toetusrühma. 26. detsembril 1981 arreteeriti Derrida Prahas, kus ta Jan Husi Haridusasutuse kutsel esines põrandaalusel seminaril Ladislav Hejdáneki juures. Derridad süüdistati narkootikumide tootmises, müümises ja edasitoimetamises, kuid Prantsuse valitsuse survel vabastati ta süüdistusest. 1983-2004 1983 sai Derrida professoriks ühiskonnateaduste instituudis EHESS, kus tema seminarid jätkusid kuni 2003. aastani. Derridal oli harjumus kõik loengud hoolikalt kirja panna, enne kui ta teksti kuulajate ees ,,vokaliseeris".1986 kutsus J. Hillis Miller Derrida
1. Elukäik 1.1 19301959 Jacques Derrida, algse nimega Jackie Derrida, sündis 15. juuli 1930 Alzeerias sefardi juudi perekonnas (Lisa 1). Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati vähe tähelepanu. 1935- 41 käis ta El Biari algkoolis ja astus siis Ben Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja uute juudivastaste kvootide tõttu. Derrida vahetas kooli, kuid pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis Derridad kõige rohkem jalgpall, aga ta pidas ka päevikut ja kirjutas luuletusi. Tugeva mulje jätsid talle André Gide'i romaanid, Jean-Jacques Rousseau, Antonin Artaud ja Friedrich Nietzsche teosed. 1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier' lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. Derrida luges põhjalikult Henri Bergsoni ja Jean-Paul Sartre'i töid ning tutvus mõnede Martin Heideggeri ja Søren Kierkegaardi tekstidega.
(all suur klaas jne) Ta oli ka see kes pissuaari näitusele pani. Ameerika kunstiinimeste jaoks esindas Duchamp Pariisi ektravagantsemaid ja uuenduslikumaid kunstisuundi. /Art worldi mõiste/- hierarhiline kuntsiinstitutsioonide võrgustik/ - mida saab kunstiks pidada ja kes seda dikteerib? Art world. Kunst on see, milllel on tähendus.Kunst pole mitte uue loomine, vaid valimine paigutamine uude keskkonda ja tähenduse tekitamine. (Kodune teema mõnes mõttes ennnetas Saussure'i, Derridad kõik on tekst, sõltub kontekstist jne) Ühtlasi sama mõte mis Zürichi dadal, näkku viskav ja ironiseeriv varasema suhtes (mõned inimesed hakkavad kunstnikeks, sest ei viitsi tööle minna :D) Tegutses maletajana. Kolmas suund tema teoseid võib vaadata kui kunsti piiride teadvustamist ja uut moodi tõmbamist, problematiseerimist. FRANCIS PICABIA 1879-1953 Reisis NY, Barcelona ja Zürichi vahel. Absurdi esitamine
annaabi.ee 
