vähemalt 15-30 minuti jooksul · Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale traumat · Villide avamine on kohustuslik! · Mitte kasutada esmaabiks neutraliseerivat ainet, kuna tekib oht põletushaava süvenemisele! Põletushaavade sügavuse hindamine Põletushaavade klassifikatsioon: Pindmised põletused · I aste e. erütematoose põletus · IIA aste.e villiline põletus · IIB aste.e. osaline dermaalne põletus Sügavad põletused · III aste e. täielik dermaalne põletus · IV aste e. subfastsiaalne põletus I astme põletus · Kahjustus haarab epidermise pindmist kihti · Põletuspind on turses ja punetav · Turse ja erüteem taandub mõne päevaga, tekib ketendus · Ei loeta oki valemites "töötavaks haavaks" II Aastmepõletus · Põletuspinnal tekivad väikesed, terved villid (kuni 8 tundi peale traumat) · Villide sisu on kollakas, läbipaistev
· Enneta soki teket pane kannatanu lamama. · Esmaabigeel jahutab kiiresti ülekuumenenud koed ja väldib kahjustutse süvenemist, vähendab valu ja turset, on koheselt valmis kasutamiseks, geeliga immutatud sidemed on steriiliselt pakendatud, väldib haava kuivamist ja saastumist, väldib hüpotermiat. · Pindmised põletused: · I aste · II A aste ehk villiline põletus · II B aste ehk osaline dermaalne põletus · Sügavad põletused: · III aste ehk täielik dermaalne põletus · IV aste ehk subfastiaalne põletus Päikesepõletuse vastu: · Päikeseblokaator, mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirte eest. · Määrige peale 30 min enne väljaminekut, regulaarselt, isegi pilves ilmaga. · Kaitsetegur vähemalt 25. Kõrgemägedes 40. · Valige veekindel blokaator. Ka vee all võite saada põletuse. Külmakahjustused:
Ulatuslike põletuste korral (üle 20% põletuspinna) tekib turse ja koos sellega vedelikukadu ka mujal organismis, mitte ainult põletushaavas. See põhjustab ringleva veremahu vähenemist ja põletusšokki. 1.5. Põletushaavade klassifikatsioon Põletushaavad jaotatakse sügavuse alusel pindmisteks ja sügavateks põletusteks. Pindmised põletused I aste ehk erütematoosne põletus IIA aste ehk villiline põletus IIB aste ehk osaline dermaalne põletus Sügavad põletused III aste ehk täielik dermaalne põletus IV aste ehk subfastsiaalne põletus I astme põletus ehk erütematoosne põletus (combustio erythematosa): kahjustus haarab epidermise pindmist kihti, põletuspind on turses ja punetav, nahk on pindmiselt kuiv, punetav (erüteem), puutehell; turse ja erüteem taandub 2-3 päevaga, tekib nahaketendus ja 4-5 päeval nahk taastub täielikult;
(pärisnahk) interaktsioon ja induktiivsed signaalid spetsiifilistes piirkondades ektodermaalsed lisastruktuurid nagu juuksed, soomused, suled, kilbid, hambad, piima- ja higinäärmed Karva areng Basaalsetest epidermise keratinotsüütidest tekib karvaplakood, mille rakud jagunevad, pikenevad pärisnahka e. dermisesse 42 Karvaplakood indutseerib omakorda dermise fibroblaste moodustama dermaalse papilli (näsa) Dermaalne papill aitab kaasa karvaplakoodi rakkude proliferatsioonile ja suunab keratinotsüüdid moodustuma keratininiseerunud karvatüve (hair shaft) Karvatüvi ümbritseb dermaalse papilli ja moodustub sisemine karvajuure tupp ja välimine karvajuure tupp Karvaalge ühele küljele tekivad kaks epiteliaalset struktuuri, millest arenevad rasunäärmed (toodab rasu) ja struktuur (bulge) kus paiknevad melanotsüütide ja karvafolliikuli tüvirakud Melanotsüütide tüvirakkude populatsioon nn
annaabi.ee 
