oma kõnes kasutavad ja miks nad just selle sõna kasuks otsustasid. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajus. (Paradigmasse mööbel kuuluvate mööbliesemete nimetused) Süntagmaatiline seda on õpetajal vaja teada selleks, et õpetada lastele millega üks või teine keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma. Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Derivatsiooniseosed (tuletusseosed) Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite omandamine eriti tähtis, sest lapsel kujuneb võimalus sõnu ise teha. Praktiliste üldistuste kujundamiseks on otstarbekas moodustada sõnaperesid (valida või moodustada samatüvelisi sõnu) ning rühmitada tuletisi tuletusliidete järgi (Raamatust lk. 87-90). Pedagoogi ülesanne on pöörata laste tähelepanu ühele või mitmele sõnu eristavale tunnusele.
Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam). Sõnatähendus leksikaalne (mitte selles tähendus nagu psühholoogid jne ülejänud ) mõiste ja taustteadmised semantiliste komponentide kogum. Sõnad moodustavad semantilised välju.( Sõnad on omavahel seotud nagu nad on seaotud ka kontseptiga): Süntakmaatilised seosed (rääkis millest?, tulistas millest? Jne) nende süntaktmaatiliste seoste puhul on vaja teha vali lähtuvalt paradigmaatilisest seostest. Derivatsiooniseosed sama liide, aga eri tüõved: laevNik , metsNIk, aedNik), liitsõnad: kas see põhisõna või lained sõna on sama(küügiriiul, nuga, nurk jne või riidekapp, kõõgikapp, jne) Meie õlesanne on mõista mis tunnuste alusel seostatakse, eristatakse jnejne. SÕNATÄHENDUSE ASPEKTID Vt slaidi KEELEÜKSUSE INDIVIDUAALNE JA ISIKULINE TÄHENDUS Teadmised võivad kahel in. olla sama kuid isikluline tähendus erineb, sest ühele meeldib ja teisele mitte
sama keeletasandi üksust (sõnast) moodustatud lineaarset (kõrvuti asetsevat) keelendit. Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Süntagmaatilised seosed on keeleüksuste lineaarse sobivuse seosed ja fikseerivad, millega üks või teine keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma. Süntagmaatilised seosed on kõneloomes aluseks sõnade sobitamisele, kõnet tajudes aga simultaansele analüüsile. Ülejäänud seostest sõnade vahel on olulisemad derivatsiooniseosed (tuletusseosed). Tuletised rühmituvad mälus nii tuletusaluste kui ka liidete järgi. Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite omandamine eriti tähtis, sest lapsel kujuneb võimalus sõnu ise teha. Praktiliste üldistuste kujundamiseks on otstarbekas moodustada sõnaperesid (valida või moodustada samatüvelisi sõnu) ning rühmitada tuletisi tuletusliidete järgi. Ka suulise ja kirjaliku kõne psühholingvistiline mehhanism on erinev. Suuline kõne on