See keeld välistab presidendi poolt seaduste andmist kõige olulisemates riigiolu küsimustes ja nähtavasti viib presidendi võimaluse anda riigiõiguse norme sisaldavaid seadusi miinimumini. Prantsuse põhiseaduse kohaselt saab president anda seadustega võrdse jõuga ordonantse, nt. kehtestati 1958 majoritaarne valimissüsteem kahe valimisvooruga, et valida Rahvuskogu. Kolme ordonantsiga samast aastast kehtestati parlamendi mõlema koja tegevuskord ja deputaatide õiguslik seisund. Tavapäraselt kuulub demokraatlikes riikides nende küsimuste reguleerimine parlamendi õ.pädevusse. Parlamentaarsetes riikides harilikult riigipeal üldakti andmise õigust pole. Kui demokraatlikes riikides ei ole iseenesest välistatud riigipea üldaktid, mis on jõult seadusega võrdsed, siis valitsus sellistes riikides ei tohi anda akte, mis on seadusega vastuolus. Seadusega vastuolus olevaid valitsuse määrusi nimetatakse contra legem määrusteks
või solvatud parlamenti või teist deputaati. Indemniteedi maht on riigiti erinev ja sõltub selle õiguslikust regulatsioonist. Indemniteet esimeses tähenduses kestab ka pärast deputaadi volituste lõppu. Harvemini tähistatakse mõistega "indemniteet" parlamendiliikme palka, talle seoses parlamenditööga antavaid muid hüvesid ja rahasummasid, pensioni. 59. Mida kujutab endast lobby? Kas lobby on õiguslikult reguleeritav? Lobby on deputaatide mõjutamine parlamendivälise huvigrupi poolt selleks, et deputaat esitaks sellele grupile sobiva eelnõu, hääletaks sellele grupile sobivalt ja ka mõjutaks vastaval viisil teisi deputaate. Huvigruppe (lobiste) on mitmesuguseid (äriringkonnad, ametiühingud jne). Lobistid võtavad kontakti mingi deputaadiga ja püüavad teda vajalikus suunas veenda. Eriti levinud on lobbytöö USA-s kus on isegi spetsiaalsed lobbyle spetsialiseerinud firmad. Lobby
Töövorm on täiskogu istungjärk ja struktuuriüksuste istungid, peale selle personaalne deputaaditegevus, sh ka nn töö kuluaarides. Istungjärkude pikkus on väga erinev - varieerub Iirimaa Esindajatekoja 33-st päevast kuni Inglismaa Alamkoja 170 päevani. Parlamendil ja kodadel on juhatajad (nn spiiker) javõi juhatused, kes korraldavad nende töö- ja kodukorra tagamise. Kummaski kojas või ühekojalises parlamendis võivad olla: 1) parlamendifraktsioonid - so saadikute (deputaatide) püsivad või ajutised poliitilised ühendused parteilisel või parteidevälisel maailmavaatelisel või lihtsalt pragmaatilise liitumise (et oma huvi piisavalt häältega tagada) alusel; 2) komisjonid või komiteed või ka alamkomiteed või nn laudkonnad ning toimkonnad - alalised või ajutised tööorganid(grupid) menetluses olevate probleemide sisuliseks töötlemiseks ja ettevalmistamiseks aruteluks täiskogule.
annaabi.ee 
