Eysenck 9 Erinevad ettekujutused ekstravertsuse “tuumast” (seltsivus, impulsiivsus, positiivne emotsionaalsus, tegutsemisvalmidus, sotsiaalne tähelepanu) Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis, Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus) ja Tellegeni käsitluse (positiivne emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus). Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine Ärevuse ja neurootilisuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid. Impulsiivsuse mõõtmine. Gray ja Eysencki ettekujutused ärevuse, impulsiivuse ja ekstravertsuse suhetest. Impulsiivsuse definitsioon ISRI järgi. Impulsiivsuse koht Eysencki mudelis. Neli impulsiivsuse alaliiki (Whiteside & Lynam) Funktsionaalne ja düsfunktsionaalne impulsiivsus (Dickman) Elamustejanu (Zuckerman) ja uudsusejanu (Cloninger). Käitumise variatiivsus (Fleeson)
(resilient); ülekontrollija (overcontrolled); alakontrollija (undercontrolled). Isiksus hõlmab ka väärtusi, vajadusi, eesmärke Ekstravertsuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid Jungi algne idee (ektraversioon vs introversioon). Tunnistas et inimestel üldiselt elemente mõlemast. Heymans leidis midagi sarnast Eysenck ning Gray- dimensioonide võrdlus Erinevad ettekujutused ekstravertsuse "tuumast" Eysenck- seltsivus+ impulsiivsus Watson- positiivne emotsionaalsus, Depue&Collins- tegutsemisvalmidus, Ashton- sotsiaalne tähelepanu Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus) Tellegeni käsitluse (positiivne emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus). Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine
tunnuste suhtes, mis signaliseerivad füüsilisest karistusest (ehk valust). Ärevust iseloomustab aga häälestatus ebamäärasusega iseloomustatavatele olukordadele, sotsiaalsetele võrdlustele, isiklikele läbikukkumistele ja enese isiku negatiivsele väärtustamisele. Selle arusaama kohaselt arenes hirm akuutse füüsilise ellujäämise tagamiseks ja ärevus kujunes meie sotsiaalse ellujäämise tagamiseks (White & Depue, 1999). Ärevus on negatiivne emotsioon, mis teadvustab meile potentsiaalselt ähvardavaid situatsioone, mis seostuvad sotsiaalselt hinnanguliste stiimulitega. Ärevus võimaldab neile stiimulitele keskenduda ja aktiveerib ringed, mis tekitavad kinnismõtteid sotsiaalse hülgamise ja ühiskonnast väljaheitmise kohta. Püsiärevus kujutab endast kontiinumit ning kõrge püsiärevusega inimesed peaksid olema sotsiaalselt ülitundlikud ning madala
annaabi.ee 
