kergusega, kui ainult nende sensoorsed ja motoorsed süsteemid seda võimaldavad 6. Deprivatsioonieksperimendid, näiteid nende eksperimentide erinevat tüüpi tulemustest. Noorloom jäeti ilma mõnest kasvueas toimuvast kogemusest. Kui vastav käitumine hiljem ikkagi ilmus oli see sünnipärane. Kui ei, siis oli see elu jooksul omandatud. Nt pardipojad, kes pesast välja hüppavad ja need kes mitte. 7. Deprivatsioonieksperimentide kriitika põhipunktid ja vastavaid näiteid. Väide: deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Nt. kajakapojal kasvab oma toitja noka nasaralaigu tabamise täpsus vanusega isegi siis, kui tal ei lasta seda harjutada. Väide: kogemusest õppimine ei ole ainus keskkonnategur, mis mingi käitumise väljakujunemist mõjutab. Väide: käitumismustrid ei jagune üksnes 100% sünnipärasteks või 100% omandatuteks. 8
sünnipäraseks. Kui käitumine puudus või arenes ebanormaalselt, pidi vastav kogemus selle väljakujunemiseks järelikult oluline olema. Käitumise sünnipärasuse või kasvutingimuste olulisuse demonstreerimine erinevates eksperimentides. Sünnipärasuse näide: pardipoegade kõrgusekartus, vöötoravate toiduvarumiskäitumine. Kasvutingimused: isolatsioonis kasvanud koer ei oska midagi karta ega hooli endast, metsvindi algeline laul. Deprivatsioonieksperimentide kriitika põhipunktid ja vastavaid näiteid. (1) deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Argumendid: Peaegu võimatu on kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti: a)isoleeritud metsvint ei kuule küll teiste laulu, kuid saab laulmist harjutada iseenda laulu kuulates (mida nt. kurdistatuna ei saa). Mõnikord osutuvad vajalikuks ka kõige ootamatumad ja kummalisemad kogemused: nt
liigi noorloom jäeti ilma teatavast tema kasvueas harilikult ette tulevast kogemusest. Kui vastav käitumine hiljem sellest hoolimata ilmnes, võis seda pidada sünnipäraseks. Kui käitumist täiskasvanuna üldse ei ilmnenud või ilmnes ebanormaalselt, pidi kasvueas ärajäetud kogemus selle käitumise väljakujunemiseks järelikult oluline olema ja kaasasündinud käitumisest ei saanud juttu olla. Deprivatsioonieksperimentide kriitika - Kuigi eksperimentaalse lähenemise kasutuselevõtt etoloogide poolt oli oluline samm edasi, pälvisid nende kasutatud deprivatsioonieksperimendid (kui peamine tõend teatud käitumismustrite sünnipärasuse kohta) loomapsühholoogide koolkonna poolt teravat kriitikat: loomapsühholoogid väitsid, et kuigi niisugusel viisil võib usaldusväärselt tõestada kasvuaegse kogemuse ja õppimise olulisust käitumise arenemisel, ei
annaabi.ee 
