kergusega, kui ainult nende sensoorsed ja motoorsed süsteemid seda võimaldavad 6. Deprivatsioonieksperimendid, näiteid nende eksperimentide erinevat tüüpi tulemustest. Noorloom jäeti ilma mõnest kasvueas toimuvast kogemusest. Kui vastav käitumine hiljem ikkagi ilmus oli see sünnipärane. Kui ei, siis oli see elu jooksul omandatud. Nt pardipojad, kes pesast välja hüppavad ja need kes mitte. 7. Deprivatsioonieksperimentide kriitika põhipunktid ja vastavaid näiteid. Väide: deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Nt. kajakapojal kasvab oma toitja noka nasaralaigu tabamise täpsus vanusega isegi siis, kui tal ei lasta seda harjutada. Väide: kogemusest õppimine ei ole ainus keskkonnategur, mis mingi käitumise väljakujunemist mõjutab. Väide: käitumismustrid ei jagune üksnes 100% sünnipärasteks või 100% omandatuteks. 8. Psühholoogide ja etoloogide vastuolu lahendus.
väljakujunemiseks järelikult oluline olema. Käitumise sünnipärasuse või kasvutingimuste olulisuse demonstreerimine erinevates eksperimentides. Sünnipärasuse näide: pardipoegade kõrgusekartus, vöötoravate toiduvarumiskäitumine. Kasvutingimused: isolatsioonis kasvanud koer ei oska midagi karta ega hooli endast, metsvindi algeline laul. Deprivatsioonieksperimentide kriitika põhipunktid ja vastavaid näiteid. (1) deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Argumendid: Peaegu võimatu on kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti: a)isoleeritud metsvint ei kuule küll teiste laulu, kuid saab laulmist harjutada iseenda laulu kuulates (mida nt. kurdistatuna ei saa). Mõnikord osutuvad vajalikuks ka kõige ootamatumad ja kummalisemad kogemused: nt. vastsündinud
Deprivatsioonieksperimentide kriitika - Kuigi eksperimentaalse lähenemise kasutuselevõtt etoloogide poolt oli oluline samm edasi, pälvisid nende kasutatud deprivatsioonieksperimendid (kui peamine tõend teatud käitumismustrite sünnipärasuse kohta) loomapsühholoogide koolkonna poolt teravat kriitikat: loomapsühholoogid väitsid, et kuigi niisugusel viisil võib usaldusväärselt tõestada kasvuaegse kogemuse ja õppimise olulisust käitumise arenemisel, ei suuda deprivatsioonieksperiment tõestada kogemuse/õppimise mitteolulisust, sest on praktiliselt võimatu kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti ja millest mitte. Teine kriitiline märkus juhtis tähelepanu sellele, et käitumismustrid ei jagune üksnes täielikult sünnipärasteks või täielikult omandatuteks, vaid et igas käitumises võib esineda nii sünnipärane kui ka õpitud komponent: ka tavapärase
annaabi.ee 
