Loomade käitumuslik vastus seostub tingitud ärritajaga just tasu kaudu, st kui saadakse tasu, siis tekib ka tingitud refleks. 5. Biheivioristide äärmuslik seisukoht õppimisvõime kohta. Äärmuslikuima seisukoha järgi: kõikide loomade õppimine allub ühtedele ja samadele reeglitele loomadel ei ole eelsoodumust selle suhtes, mida nad õpivad, vaid mistahes seosed tekivad võrdse kergusega, kui ainult nende sensoorsed ja motoorsed süsteemid seda võimaldavad 6. Deprivatsioonieksperimendid, näiteid nende eksperimentide erinevat tüüpi tulemustest. Noorloom jäeti ilma mõnest kasvueas toimuvast kogemusest. Kui vastav käitumine hiljem ikkagi ilmus oli see sünnipärane. Kui ei, siis oli see elu jooksul omandatud. Nt pardipojad, kes pesast välja hüppavad ja need kes mitte. 7. Deprivatsioonieksperimentide kriitika põhipunktid ja vastavaid näiteid. Väide: deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust
Nagu eelmistes peatükkides mainitud, ületähtsustasid varased etoloogid käitumise sünnipärasust, pärilikkust ja pidasid kogu käitumist koosnevaks valdavalt liigiomastest stereotüüpsetest käitumismustritest ehk nn fikseeritud tegevusmustritest. Selleks, et tõestada oma väiteid kaasasündinud instinktiivse käitumise olemasolust loomadel, võtsid etoloogid kasutusele nn deprivatsioonieksperimendid (deprivation – [millestki] ilmajätmine): uuritava liigi noorloom jäeti ilma teatavast tema kasvueas harilikult ette tulevast kogemusest. Kui vastav käitumine hiljem sellest hoolimata ilmnes, võis seda pidada sünnipäraseks. Kui käitumist täiskasvanuna üldse ei ilmnenud või ilmnes ebanormaalselt, pidi kasvueas ärajäetud kogemus selle käitumise väljakujunemiseks järelikult oluline olema ja kaasasündinud käitumisest ei saanud juttu olla.
Uus ärritaja võetakse omaks, sest sellega seotub tasu. Kui tasu pole, pole loomal huvi selle ärritaja vastu. Koer, käsklus, maius. Biheivioristide(psühholoogide) ettekujutus loomade õppimisvõime kohta. Kõikide loomade õppimine allub ühtedele ja samadele reeglitele. Loomadel ei ole eelsoodumust selle suhtes, mida nad õpivad, vaid mistahes seosed tekivad võrdse kergusega, kui ainult nende sensoorsed ja motoorsed süsteemid seda võimaldavad. Deprivatsioonieksperimendid, nende eesmärk. Eesmärk oli käitumise sünnipärasuse selgitamiseks. Noorloom jäeti ilma teatavast tema kasvueas harilikult ette tulevast kogemusest. Kui vastav käitumine hiljem sellest hoolimata ilmnes, võis seda pidada sünnipäraseks. Kui käitumine puudus või arenes ebanormaalselt, pidi vastav kogemus selle väljakujunemiseks järelikult oluline olema. Käitumise sünnipärasuse või kasvutingimuste olulisuse demonstreerimine erinevates eksperimentides
annaabi.ee 
