kokku lepitud. Mereõiguse regulatsioon koosneb 2 komponendist: 1. staatuse ja õiguslik reziim, mereala staatus. funktsionaalne tegevus, milleks seda mereala kasutatakse, laevasüit, uuringud, kalapüük. Millises merealas laev asub selllest olenevad konkreetsed õigused. Ratifitseerima need riigid, kes on allakirjutanud, nemad saavad ratifitseerida. Ratifitseerimine (PS parag121 vale), kui vabariigi president on andnud allkirja, siis saadetakse lepingu hoidja ehk depositaari kätte. Riigikogu ei saa ratifitseerida, sest see koosneb kolmest komponendist..., ühinemist pole kirjas? PS annab ratifitseerimisele ka ühinemise tähenduse. Ühinema kui ratifitseerimine on möödas, siis saab ühineda. Eesti ühines paljudega konventsioonidega, sest allakirjutama ei saanud minna, kuna siis olime NL-is. mõlemad on meetodid, millega riik kinnitab RV lepingu kohustuslikkust enda suhtes. Www.itlos
ainult kaks nind nendegi osapoolteks piiratud arv riike. 7 Territooriumi puudutavatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad täies ulatuses üle järeltulijariigile. Alles iseseisvunud koloniaal maad või muud sõltuvad territooriumid ei ole automaatselt emariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingute osapooled. Samas võivad saada teavitades vastava lepingu depositaari oma soovist. Kahepoolsete lepingute puhul on vajalik teise poole nõusolek. Inimõiguste lepingud ei puuduta riikidevahelisi suhteid vaid püüavad tagada inimeste kohtlemise miinimumstandardid. Kui riigi eksistents lõppeb ning see asendub teise riigiga siis eelkäijariigi liikmelisus rahvusvahelistest organisatsioonides kaotab tavaliselt kehtivuse ning järeltulijariik peab esitama uue avalduse liikmeks saamiseks.
Riigi õigusjärglus on õigusjärgluse juhtum riigi puhul. Riigi õigusjärgluse puhul asendub ühe riigi suveräänsus territooriumi üle teise riigi omaga ja järglasriik võtab üle eellasriigi kohustused. Tähtsaim põhimõte riikide õigusjärgluses on uti possidetis juris põhimõte: uus riik on kohustatud järgima eelnenu riigipiire. Enamikel juhtudel ei ole järglasriik seotud eellasriigi sõlmitud välislepingutega. Tal on siiski võimalik lepingu depositaari teavitada, et soovib asuda lepingu osapooleks, mis on mõnevõrra lihtsam kui algusest peale lepinguga ühinemine. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks tuleb järglasriigil astuda tavalistel tingimustel. Üldjuhul saab järglasriik endale nii eellase varad kui võlad. Võib eeldada, et enamikul juhtudel järglasriik võtab üle kõik eellase kodanikud. Juhul kui ta seda ei tee, võib tekkida kodakondsuseta isikute probleem. Riigi järjepidevus on seotud riigi identiteediga
annaabi.ee 
