inimkonda- väga otseselt. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu inimeste egoistlikule tegevusele. Paljuski on selline pillav ja saastav eluviis viinud olukorrani, mil inimkonnal võib muutuda Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. SUURIMAD OHUD: 1. ÖKOLOOGILINE KRIIS : vihmametsade hävimine 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE : kasvuhoone gaasid 3. OSOONIKIHI HÕRENEMINE: CO2 tase atmosfääris 4. HAPPELINE DEPOSIOON: happevihmad 5. KÕRBESTUMINE: 6. PINNASE EROSIOON : mullastik ei jõua taastuda KESKONNAPROBLEEMID EESTIS Keskonnaprobleemid Eestis ei erine globaalsetest probleemidest, kuid on meile siiski enam südamelähedasemad ja reaalsemad. Suurimateks probleemideks on: 1. Õhu saastumine linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjuvad negatiivselt inimese tervisele ja loodusele 2
.........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud....................................................................................................6 1.2.4. Happeline deposioon....................................................................................... 6 1.2.5. Kõrbestumine...................................................................................................7 1.2.6. Pinnase erosioon..............................................................................................7 1.2.7. Looduse mitmekesisus.....................................................................................8 2. Jäätmete käitlus.........
ja kevadel (0,000007 mahu%). 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll, mis reguleerib osooni lõhkuda võivate ühendite kasutamist. Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. Happeline deposioon Ehk happeline sadestumine märkimisväärsem osa hapestumist tingivaid aineid sadeneb just kuivades ilmastikutingimustes Vääveldioksiid (tekib peamiselt energeetika- ja muus tööstuses) hapendub väävelhappeks, lämmastikdioksiid lämmastikhappeks. Väävel vabaneb õhku ka looduslikest allikatest: mullast ja mereveest, vulkaanide tegevusest; lämmastikoksiidide tekkekolleteks on liiklus ja energiatootmine. Looduslike lämmastikoksiidide allikateks on välk, muld ja kahjutuled
annaabi.ee 
