lääneliitlaste järelandmised sõja peamisele agressorile N. Liidule. Sama, mis N. Liit oli võimaldanud enne sõja algust Hitlerile - luues talle ühe vägivalla võimaluse teise järel - sama tegid nüüd lääneliitlased Stalinile. Relvastatuna võimsaks ja vägevaks ning Stalini alatuid tegusid õigustades või hoopis maha vaikides, muudeti enamus Ida-Euroopa riike N. Liidu vasallriikideks, kus maailmarevolutsiooni kõigi reeglite järgi algasid suurpuhastused, deporteerimised ja massimõrvad. Poola, mille pärast Inglismaa ja Prantsusmaa olid 1939. aastal Saksamaale sõja kuulutanud, unustati nüüd hoopiski ja jäeti Stalini meelevalla alla. 10. Too näiteid NSVL kuritegudest II MM ajal. Punaarmee hõivatud Poolast, Lääne- Ukrainast ja Lääne Valgevenest küüditati 1940- 1941 Siberisse üle miljn inimest. Katõni lähedal metsas lasti maha üle 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitser
aasta lõpus isegi NSV Liidu seadusi rikkudes Venemaaga. + 1945. aasta alguses elas ENSVs kõigest 800 000 inimest, nendest 9798% olid eestlased Hilary Karu 75 D 11 EESTI AJALUGU NÕUKOGUDE EESTI PTK 39 - 44 Eesti NSV Arreteerimised, hukkamised, deporteerimised ja muud inimõiguste brutaalsed rikkumised Kkohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000. Ideoloogiavõitlejad Nikolai Karotamm, Andrei Zdanov, G. Naan + Karotamm oli suhteliselt mõõdukas, juunikommunist
aasta hilissügiseks. Kuigi lääneriigid ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist ja annekteerimist de iure, ei soovinud nad sattuda nende eest välja astudes konflikti NSV Liiduga. Eesti, Läti ja Leedu olid ainsad riigid, mille iseseisvust sõja lõppedes ei taastatud, isegi mitte NSV Liidu Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikide rahvademokraatlike reziimide vormis. Anneksiooni taastudes vallandus uuesti punane terror: arreteerimised, hukkamised, deporteerimised ja muud inimõiguste brutaalsed rikkumised. Seekord oli kohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses. Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000. Eestist deporteeriti kõik sakslased ja lahkusulised; terve põlvkond eestlasi tõrjuti kõrvale võimalusest elada normaalset elu isegi nõukogude mõõdupuu järgi
annaabi.ee 
