Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse
Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. 21. Milles avaldus mustpeade kunstimetseenlus ? Vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märts 1400.a. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama 22. Keila kiriku altari ja kantsli valmistas ...? Millal? Tobias Heintze , umbes 1632 aastal. 23. Polükroomia on ...? Puunikerduskunst. 24. Maailma kuulsaimaks maaliks renessansist peetakse ? Praegu asub see (kus?) ''Mona Lisa'', mis asub Pariisis Louvre's
Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse
aprilliks 1941. Siis läks ainsa rahana käibele Nõukogude raha: 1tservoonets võrdus 10 rubla ja 1 rubla võrdus 10 kopikat. (V. Malken,1997, :lk.15). Eesti Pank natsionaliseeriti ja aktsionäride vara võõrandati. Eesti krooni likvideerimisega kaasnes ka jaht Eesti kullale, mis oli siiani olnud Eesti raha kattevaraks. Sõjaeelsel Eestil olid olemas korralikud kullavarud, mis olid Tartu rahulepinguga saadud tsaari-Venemaa kullafondist. Eesti Pank oli kulla deponeerinud kolmes riigis, kui algas Eesti okupeerimine. Kuld oli paigutatud Rootsi Riiigipanka, Inglise Panka ja Sveitsi Panka. Okupantide valitsus pöördus nimetatud riikide poole nõudmisega, et Eesti Vabariigi kullavarud tuleb anda Nõukogude Liidule üle. Sel perioodil õnnestus kuld tagasi saada ainult Rootsi valitsuselt (J. Aare, 2002, lk. 27) . Kuigi kroon pidi olema juba käibelt kõrvaldatud, jäi rahva kätte ja vene rahaks ümbervahetamata hulgaliselt krooni sularaha
annaabi.ee 
