1. , , - . , - , . , . 2. , , , . , - , . 3. , . , , - . , , . , , . 4. , , . , . . 5. , . , , . , ; , . 6. , , , . , , - , , - . , , . VI Valetamine Bella DePaulo (1996) Teadvustatud tegevus, mille eesmärgiks on muuta mitteverbaalsetes kanalites väljendatavat emotsiooni Mitterverbaalsete kanalite tunnused, mis on olulised valetamise hetke fikseerimisel: · Muutus peegeldab valetamist Silmaava muutus Silmapilgutuse sagedus Adaptorid Foneetiliste ja grammatilsite vigade arv kõnes Ebakindlus rääkimise ajal Hääle kõrgus Eitava sisuga väidete arv Irrelevantsed teemaarendused
6. Ahistamine ja/või ebavõrdsus: näiteks uued töötajad peavad tegema midagi rohkem võrreldes vanade olijatega, kuigi ametikohad on samaväärsed. 7. Töökultuuri täiustamine: toimub pidev organisatsiooni kultuuri kujundamine koos nähtava ja varjatud käitumisega. Seega saaksime me peale eksperimendi teostamist analüüsida edasi konkreetset organisatsiooni ülalkirjeldatud aspektidest lähtuvalt ning leida seoseid eksperimendi tulemustega. Pettus kui konstrukt DePaulo uuris 1996. aastal, kui palju inimesed valetavad ja leidis, et inimesed valetavad 21% kuni 31% kogu oma sotsiaalsest suhtlusest. Seega on valetamine ja ka petmine laialt levinud (Fischbacher jt 2014: 526). Enamus eksperimentaalseid töid näitab, et valetamine otseselt või kaudselt eeldab, et inimesed on ausad, sest valetamine tekitab halbu tundeid (Fischbacher jt 2014: 540). Võib eeldada, et seetõttu võib pettus olla nii osaline kui ka täielik. Osalise pettuse
Näiteks ka tõerääkija võib ilmutada närvilisuse tundemärke, kuid teistel põhjustel kui valetaja. Teisest küljest on vale tuvastamine võimalik üksnes siis, kui ilmnevad valetamisel närvilisuse, kognitiivse koormuse või ülekontrollituse tunnused. Kui neist ükski ei ilmne, jääb vale avastamata. Nagu näitavad uuringud, moodustavad igapäeva elus ettetulevatest valedest valdava enamiku just sellised. Valetamise eksperimentaalsed uuringud DePaulo kasutas järgmist situatsiooni. Esmalt palutakse ausalt kirjeldada inimesi, kes meeldivad ja kes mitte (sümpaatsed, mittesümpaatsed). Pärast palutakse samu inimesi kirjeldada ebaausalt, see on neid, kes tegelikult ei meeldi, nagu nad meeldiksid ja need, kes meeldivad, nagu nad ei meeldiks. See on valetada. Ekman näitas katseisikutele (õdede kooli õpilased) esmalt värvilisi looduspilte paludes neid kirjeldada teistele, kes pilte ei näe, mida nad näevad
annaabi.ee 
