kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Prantsusmaa rahvaarv on umbes 62,1 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid. Ealine jaotus: (19,8%) alla 15 a (21,7%) 15-29 a (22,4%) 30-44 a (16,4%) 45-59 a (13,6%) 60-74 a (6,1%) 75+ a........................................................................
kodumaad. Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv on umbes 57,5 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe ´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid. Ealine jaotus: (19,8%) alla 15 a (21,7%) 15-29 a (22,4%) 30-44 a (16,4%) 45-59 a (13,6%) 60-74 a (6,1%) 75+ a Prantslased Prantslased armastavad kirglikult oma keelt
e) Uue ellusuhtumise mõjul tekkis klassitsistlik kunst. Konsulaat ja I keisririik Prantsusmaal 1. Konsulaadiaeg (1799-1804) Prantsusmaa riigikorraldus pärast 1799. a. riigipööret. a) Direktooriumi langus: · Rahvatoetuse puudumine · Napoleoni edukad sõjaretked Itaaliasse ja Egiptusesse · 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) b) Valitsemine: · I konsuli võim. · Prefektid keskvõimu esindajad departemangudes. · Amnestia emigrantidele. · Konkordaat (1801) leppimus paavstiga, millega taastati katoliikluse õigused. · Tsensuur · 1802. a. rahvahääletusega konsulitele eluaegne võim. 2. I keisririik (1804-1815) a) Napoleon Bonaparte'i keisriks kroonimine (1804): · Ajendiks uus rojalistlik vandenõu · Rahvahääletus ja Senati otsus · Napoleon I kroonimispidustused Pariisis b) Valitsemine:
intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja- Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv on umbes 57,5 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni- vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid. Ealine jaotus: (19,8%) alla 15 a (21,7%) 15-29 a (22,4%) 30-44 a (16,4%) 45-59 a (13,6%) 60-74 a (6,1%) 75+ a Prantslased Prantslased armastavad kirglikult oma keelt
seadusega ettenähtud tingimustel. Prantsuse konstitutsioon sätestab, et vabariigi meretagustel territooriumidel on spetsiifiline korraldus, mis arvestab nende endi huve vabariigi üldiste huvide raames. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur. Peamised alljaotused Prantsusmaa kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele. Valitavad organid on kommuunides, departemangudes (sh meretagused departemangud) ja regioonides (sh meretagustes regioonides). Kommuunid moodustavad territoriaalse korralduse aluse, regioon on kõige suurem üksus. Pariis esindab üheaegselt kommuuni ja departemangu. Prantsuse kohalik ja regionaalne haldus rajaneb riigihalduse ja omavalitsuse ühitamisel. Riigihaldust teostavad keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud (vabariigi komissarid, alamprefektid jt). Vabariigi komissari nimetab igasse departemangu Ministrite Nõukogu.
annaabi.ee 
