24. august 1572 toimus Pariisis nn. Pärtliöö, mille katoliiklased korraldasid, et hävitada poliitilisi vastaseid ja hugenotte. Tapeti umbes 2000 inimest. Pärtliöö tagajärjel ägenesid Prantsusmaal ususõjad. 5 Esimene rahvaloendus toimus Pariisis 1801. aastal, selle tulemusena oli rahvaarv 547 756 elanikku. 1.3. Tänapäeva Pariis 2007 aastal on Suur-Pariisi rahvaarv 12 672 000. Suur-Pariis on pealinn koos eeslinnade ja külgnevate departemangudega. Pariisi pindala ilma depertmanguteta on 106 ruutkilomeetrit ning koos departmangudega 12 008 ruutkilomeetrit. 1900 aastal toimus Pariisis maailmanäitus. Tänapäeval on Pariisis maailma arenenuim metroosüsteem, esimene metroo avati maailmanäituse ajal. Maailmanäituseks ehitas Gustave Eiffel torni (324m), mis sai tema järgi nimeks Eiffeli torn ning see oli maailma kõrgeim ehitis 40 aastat. Eiffeli torn
Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 327 ringkonda, 3828 kantonit ja 36561 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2,18 mln (1998), koos eeslinnadega 9,6 mln elanikku. Suuremad linnad: Lille 1,3 mln, Lyon 1,28 mln, Marseille 1,23 mln ( kõik koos eeslinnadega). Elanikkond: Prantsusmaal elas 29.12.99.a. seisuga 60,186 mln inimest (koos meretaguste departemangudega), neist 93,6 % olid Prantsuse kodanikud. Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad olid alzeerlased 1,14%, portugallased 1,09% ja marokolased 1,03%. Keskmine asustustihedus on 107 in/km². Linnaelanikkond moodustas rahvastikust 74%. Keskmine eluiga: 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9.
kelneri ja koka professionaalsusega ning uhkusega selle üle. Prantslaste maitsemeel ja cuisine tihedalt seotud nende suhtumisega põllumajandusse ja maasse üldiselt. (Ligilähedaselt sama kehtib paljude kontinentaal-Euroopa kultuuride kohta üldiselt, prantslaste puhul aga eriliselt). Mitmendat põlve pariislased identifitseerivad end oma päritolu-pays- ga, hoiavad seal alles maju (kas või suvekodudeks) jne. Prantslased on maasse kiindunud terrien. Pays ei kattu departemangudega, mis on hilisemad jäigad tsentraliseeritud territoriaalüksused, vaid pärinevad kümnete sajandite vanusest ajaloost. Pays otseselt seotud cuisine'iga. De Gaulle: "Kuidas on võimalik valitseda maad, kus on 246 juustusorti?" Juustusordid märgistavad pays-id, millega omakorda inimesed ennast identifitseerivad. Salon de l'Agriculture iga-aastane põllumajandusnäitus Pariisis külaliste hulgas kogu poliitiline eliit
annaabi.ee 
