endoderm => siseorganid mesoderm skelett ja lihased ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat => neuraaltoru tekib selgroog 7. nädalat => sarnaned miniatuurse inimesega 100 päeva => loote aju inimesele eriomane Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude: 1. rakkude teke (neuro- ja gliogenees) 2. rakkude migreerumine Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme 3. rakkude diferentseerumine 4. küpsemine (dentriitide ja aksonite kasv) 5. sünapsite teke 6. rakkude surm ja sünapsite harvenemine 7. müeliinkihi teke
FeTi, mis oksüdeerides desoksüdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev aluseline oksiid FeO reageerib räbusse viidud happelise oksiidiga, näit SiO2. Kahjuliku lisandi väävli eemaldamiseks kasutatakse kattesse viidud ferromangaani või MnO. Vesiniku mõju Vesinik satub keevisvanni reeglina elektroodikattesse või räbustisse imatud niiskusest ja keevitustraadile või detailile sattunud veest. Vesiniku aatomid satuvad õmblusdetailis difusiooni tagajärjel dentriitide ja mitemetalsete lisandite vahele , ühinedes seal molekulideks ning moodustades tühikuid. Kiirel jahtumisel tekivad poorid. Vesinik põhjustab teatud juhtudel kesk ja kõrgsüsinikterastel vesinikupragude teket. Vesinikupragude üheks põhjuseks on vesiniku suurenenud lahustusvus rauas, võrreldes rauaga, mida suurendab legeerimine Mn ja Niga. Lämmastiku mõju Atomaarne lämmastik esineb rauas nitriitide Fe2N ja FeN kujul kontsentratsiooniga 0,065%.
kesknärvisüsteeemis (hipokampuses uute neuronite teke täiskasvanutel) • Loomkatsetes “rikas” keskkond: • Sprouting (e.võrsumine) -reinnervatsiooni teke allesjäänud närvikiudude hargnemise – efekt nii ajukoorele, neuronitele, gliiale ↑tulemusena – kuklasagaras 10-20% suurenes dentriitide arv neuroni kohta • Denervatsiooni supersensitiivsus- postsünaptiline hüperaktiivsus neurotransimitteritele (saab mõjutada ravimitega) Sünaptogenees??? loomkatsed • Diashiis-transitoorne üldine KNS aktiivsuse pidurdus (CBF, ICP, neurotransmitterid) • Uued ühendused---- HEA paranemine mööduvast shokist – motoorse, sensoorse süsteemi kohta
annaabi.ee 
