· kvaliteetne · odavamad värvid offset-trükki miinused võrreldes digitaaltrükiga: · väikeste tiraazide puhul kallis · võtavad palju ruumi · suur paberi kulu sissevõtuks · ei võimalda teostada muutuvate andmete trükkimist · värvid peavad kuivama · ei saa trükkida millegile muule peale paberi( kui metalli mitte arvestada ) · trükikvaliteet sõltub väga palju trükkali kvalifikatsioonist · peab jälgima värvi densiteeti · palju kemikaale Digitrüki puudused võrreldes offsetrükiga: · Kiirus on suhteliselt aeglane · Metamerismi probleem ja värvide muutumine aja jooksul kiiremini. · Teatud tiraazidest alates on trükitarvikud kallimad, kui ofsettrüki puhul · Offsettrüki kvaliteet on parem · vähem Digitrüki plussid võrreldes offsetrükiga: · Võrreldes offsettrükiga on digitaaltrükk operatiivsem. Puudub vajadus trükivormide valmistamiseks
1. Valguse peegeldumist ja neeldumist mõõtev kindlal aritmeetilisel väärtusel mõõtmistulemusi andev densitomeeter (Reflection densitometer) 2. Valguse ülekandumist ning läbivust mõõtev densitomeeter (Transmission densitometer). Kasutatakse filmide ja teiste läbipaistvate materjalide mõõtmiseks Mõõtmine densitomeetriga Trüki juures kasutatakse mõõtmiseks densitomeetrit, kus mõõdetakse põhiliselt järgmisi parameetreid: 1. Densiteeti ehk värvitugevust. Heledust 2. Rastriprotsenti 3. (Rastri)punktikasvu 4. Trappingut ehk värvide kattevõimet (kleepuvust) 5. Hallitasakaalu Densitomeetri ehitus Densitomeeter mõõdab CMYK värvi heledusi läbi erinevate filtrite. Need ehitatakse nii, et nad "näeksid" inimese silmaga sarnaselt. Valguse peegeldumisel tekkivate hälvete vähendamiseks kasutatakse polarisatsioonifiltrit. Mittepolariseeritud
Trükkimine Kui on trükifaili ettevalmistus tehtud tuleb teha kindlasti esimesed proovitõmmised, kus saab kontrollida registrimärke ja kujutise asetust. Trükkari ülesanne ettevalmistada ka masin. Kontrollida tuleb vee Ph taset, värvid segada värvikastis, paberi formaati seadistama, paberijooksu kontrollimine, seadistama marked ja trükisurve, plaadi masinasse panemine. Sissevõtuga on alati arvestatud, mille tõttu on paberit natuke rohkem. Värviskaalalt tuleb mõõta: trappingut, densiteeti, punktikasvu, halli tasakaalu. Järeltöötlus Ettevalmistamisel valmistatakse ette trükifail ka järeltöötluseks. Lisatakse lõikevaru, lõikemärgid, arvestatakse köitmisviisiga, voltimise ja nuutimisega. Arvestatakse ka eriviimistulustega nagu kohtlakk, folium, surutrükk, soonimine, perforeerimine, numereerimine, stantsimine, aukude puurimine, lamineerimine. Järeltöötluses tehakse kõik vajalikud viimistlused trükisele
40. Milleks kasutame spektrofotomeetrit ja densitomeetrit (tööpõhimõtted)? Spektrofotomeetria uurib ainete ja materjalide võimet mõjutada elektromagnetilist kiirgust, mis skaala optilises ehk nähtavas osas tähendab värvi. Kasutatakse värvuse mõõtmiseks ja erinevuste kirjeldamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse värvuse mõõtmiseks CIELAB mudelit. Densitomeetriga mõõdetakse: 1. Värvide optilist tihedust ehk densiteeti. Mõõtmisühikuks on D ja väärtused jäävad 0 ning 3 vahele. Ofsett trükis kasutatavad densiteedid jäävad 0,8 D ja 2,3 D vahele. Sobivad ja õiged densiteedid leitakse trükiste põhitoonide mõõtmisel spektromeetriga ja tulemuste võrdlemisel vastavale paberile ja trükimasinale ettenähtud icc profiilis olevate põhitoonide värviväärtustega. Värviväljad, kus profiiliga võrreldes ΔE on kuni 2, mõõdetakse
annaabi.ee 
