keeleteadusliku aluse nimeteooriale. J. S. Mill käsitles nimesid 1843 „A System of Logic, Ratiocinative and Inductive“: nimedel pole tähendust. Konnoteerima – antakse edasi sisu, nii et kuulaja oskab väljendi põhjal teha järeldusi asja omaduste kohta Denoteerima – tähistamine ehk sildistamine, mis ei anna edasi väljendi sisu, vaid toob seda teistest esile, ei too iseloomustavaid tunnuseid. Milli argument: pärisnimed ei konnoteeri, sest päriselus pole neil tähendust, vaid need denoteerivad ja näitavad asja. Nimi näitab asja. Objekti kohta öeldakse „denotaat“, mida tähistatakse nimega. Lingvistid uskusid, et nimi pole tähendusetu, vaid lõpmatu tähendusega sisuga. Lingvist Joseph väitis, et üldnimel on rohkem tähendust kui pärisnimel. Pärisnimi ei anna küll edasi indiviidi omadusi, kuid ei välista neid. Russell arutles, et nimel on seos objektiga. Pärisnimed on mõnikord mõttetud, kui nende nimelist objekti pole
Kõige rohkem on mõju avaldanud J.S.Mill, kellelt 1843 ilmus loogika käsitlus, kus uuris nimesid. Temalt pärineb väide, mida hiljem on vaidlustatud: nimel ei ole tähendust. Milli arutlus on selline, et kui mingil objektile antud nimed annavad edasi informatsiooni e kannavad tähendust, on tähendus selles, mida nad tähistavad, mitte selles, mida nad tähendavad. Neil ei ole rangelt võttes tähendust. Võrdles pärisnimesid ristikesega, mida äramärkimiseks kasutatakse. Nimed denoteerivad (tähistavad, sildistavad) ja ei konnoteeri (ei osuta sellele, mida nad tähistavad). Nimi näitab ja osutab aga ei ütle midagi. Üldnimi annab edasi teatud atribuute (inimene kujutame ühtmoodi ette, mismoodi inimene välja võib näha). Lingvistid on kritiseerinud tähenduse väidet. Vastukaaluks H.W.Joseph on öelnud, et nimi pole tähendusetu, vaid tal on lõpmata rikas sisu. Pärisnime kasutamisel anname rohkem informatsiooni edasi kui üldnimega
Märk võib märgistada (omada denotaadina) kõike seda, mis vastab semantilise reegliga formuleeritud tingimustele, samal ajal kui reegel ise konstateerib designatsiooni (tähendustamise) tingimusi ja koos sellega määrab ära designaadi (denotaatide klass või liik) indeksi jaoks: ei iseloomusta ja ei pea olema sarnane. Igal momendil märk tähendab, (tema designaadiks on) see, millele ta osutab pärisnimi ikooni jaoks: ikoonid tähistavad (denoteerivad), iseloomustavad neid objekte, milledel on samasugused omadused (või osa omadusi) mis märkidel enestel iseloomustavad sümbolite [Peirce´i tähenduses] semantiline reegel vormub teiste sümbolite (millede reegleid ei tuvastata) abil või viidates konkreetsetele objektidele, mis on mudeliteks (ja seega täidavad ikooniliste märkide rolli). Indeksaalsete märkide designaadid on asjad, ühekohaliste iseloomustavate märkide designaadid --